6.–12. oktoobrini tähistatakse üle Eesti Leivanädalat, mis juhib tähelepanu eestlaste ühele vanimale ja tähtsamale toidule – leivale. Nädala jooksul korraldatakse erinevaid ettevõtmisi, kus tutvustatakse leivategemise kombeid, jagatakse teadmisi leiva toiteväärtusest ning mõtestatakse leiva sügavat rolli meie kultuuris ja igapäevaelus.
Leivanädal kulmineerub traditsiooniliselt lõikuspühaga, mis sümboliseerib tänuavaldust saagile ja toidule ning tuletab meelde meie sidet põldude, leivavilja kasvatamise ning rahvapärandiga.
Leivanädala sümboolne avalöök Kadriorus
Leivanädala avalöögina viis Eesti Leivaliidu president Uno Kaldmäe sümboolse uue leiva pätsi president Alar Karisele, väljendades sellega tänu saagile ja austust leiva kui rahvussümboli vastu.
President Karis jagas hetke ka oma sotsiaalmeedias, kirjutades:
„Tähistame üle Eesti ja paljudes koolides leivanädalat, mil pagarid ja Eesti Leivaliit tutvustavad leivategemise kombeid ning leiva tähtsust meie kultuuris ja igapäevaelus. Eks Eesti rukkijahust küpsetatud leiva tunneb maitse järgi kohe ära. Tänavu kingituseks saadud traditsiooniline uudseleiva päts on seekord @hiiumaa_pagar küpsetanud. Maitselt meenutab Bruno nime kandev leib kunagist Borodino leiba. Erilise nüansi annab leivale koriander.
Jätku leiba!“
„Leib on olnud sajandeid eestlaste toidulaua keskmes. See ei ole ainult kõhutäide, vaid ka kultuuriline sümbol, mis kannab edasi meie esivanemate tarkust ja töökust. Leivanädal on hea võimalus meenutada ja taasavastada, kui väärtuslik on kodumaine rukkileib nii meie tervisele kui ka identiteedile,“ ütles Leivaliidu president ning rukkileiva propageerija Uno Kaldmäe.
Sel aastal ei ole Leivanädalal ühtset fookusteemat – lasteaiad, koolid ja kogukonnad korraldavad iseseisvalt mitmesuguseid leivateemalisi ettevõtmisi. Leivaliidu kodulehel on kõigile huvilistele kättesaadavad töövihikud ja materjalid, mis aitavad Leivanädalat sisukalt tähistada.
Tartu Rakenduskõrgkooli toiduainete tehnoloogia osakonna tegevused
Leivanädalal löövad aktiivselt kaasa ka Tartu Rakenduskõrgkooli toiduainete tehnoloogia osakonna tudengid, kelle tegevuste plaani tutvustas osakonna juhataja Merle Truupõld:
- Esmaspäeval, 6. oktoobril edendatakse keskkonnasäästlikku mõtteviisi. Õpilased on loonud retsepte vanaleivast ja -saiast valmistatud roogadest, mis näitavad, kuidas toitu saab loominguliselt ja jätkusuutlikult taaskasutada. Retseptid on kõigile huvilistele nähtavad plakatitena toidujagamiskappide juures Kopli ja Põllu korpustes, et julgustada teadlikku ja säästlikku toiduvalmistamist.
- Teisipäeval, 7. oktoobril toimub kell 10–13 Kopli A-korpuse fuajees pop-up müügilett, kust saab osta nii leiva- ja saiatooted kui ka valiku lihatooted. Müügilett on avatud kuni kaupa jätkub. Samal päeval toimub ka leivatainast kujukeste voolimise töötuba, kus meie õpilased juhendavad 2. klassi lapsi, aidates neil oma kätega valmistada vahvaid leivakujukesi.
- Kolmapäeval ja neljapäeval, 8.–9. oktoobril, valmistavad KPKo24 kursuse õpilased erinevate rahvaste leiva- ja saiatooted. Külastajad saavad teha väikese kulinaarse rännaku eri maade leivakultuuridesse, maitstes ja soetades tooteid Kopli koolimaja C-korpuse sööklas.
Taotlus: „Eesti rukkileib“ Euroopa kaitstud päritolunimetusega tooteks
Leivanädala raames esitab Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile taotluse, et registreerida „Eesti rukkileib“ kaitstud päritolunimetusena (KPN) Euroopa Liidu tasandil.
See tähendaks, et nimetust „Eesti rukkileib“ tohiks kasutada üksnes nende leibade puhul, mis on valmistatud Eestis kasvatatud rukkist, siin toodetud rukkijahust ja traditsioonilise juuretise meetodil.
Eesti rukkileiba iseloomustab vähemalt 90% rukkijahu osakaal, juuretise toel kääritatud taigen ning sellele omane magushapu maitse, niiske sisemine struktuur ja tihe koorik. Tegemist on toiduga, millel on sügav ajalooline ja kultuuriline tähendus – rukkileib on üks olulisemaid rahvussümboleid.
Kaitstud päritolunimetus annaks tarbijale kindluse, et „Eesti rukkileib“ on tõepoolest valmistatud Eestis ning järgib traditsioonilisi valmistamisviise. Samal ajal aitab see tugevdada Eesti toidukultuuri mainet ning väärtustada kohalikke tootjaid ja põllumehi.
