Põllumehed loodavad sellelt aastalt paremat saaki

Põllumehed, meie suurimad toidutootjad annavad teada, et viljakoristuse aeg on käes. Lõuna-Eestis on juba alustatud peamise õlikultuuri talirüpsi ja ka taliodra koristusega. Järgmisest nädalast lisanduvad järjest teisedki kultuurid ning suured masinad hakkavad põldudel ja põldude vahel liikuma üle Eesti.

„Viljakoristus on põllumajandusettevõtjate jaoks aasta tippaeg. Uudsevilja salve saamiseks tuleb soodsate ilmaolude korral tööd teha päikesetõusust loojanguni. Põllumees on sellega arvestanud ja palub arvestada kõigil kaasmaalastel sel perioodil teedel liikuvate suurte ja aeglaste põllutöömasinatega,“ märkis Põllumajandus-Kaubanduskoja nõukogu liige, teraviljakasvataja Olav Kreen. Ta täpsustas, et rasked, teinekord kuni 50 tonni kaaluvad viljakoormad vajavad hoo ülesvõtmisel veidi aega, mis nõuab kõigi teiste liiklejate poolt mõistvat suhtumist.

Kreeni sõnul on saagikoristuse eel põhjust optimismiks. „Kui eelmisel aastal tegi põud põllumeestele kõvasti liiga, siis hetke seisuga julgeme prognoosida olulisemat paremat saaki. Samas ei tahaks ma ajast ette rutata, sest tõsisem koristusperiood alles algab ja eks õige lindki laulab alles siis kui tera nokas,“  ütles Olav Kreen.  

PRIA andmetel kasvab teravilja tänavu kokku 386 546 hektaril, sellest veidi üle 13%, moodustab mahevili. Teraviljadest kasvatatakse tänavu kõige rohkem nisu (178 446 ha), otra (98 616 ha), kaera (50 997 ha) ja rukist (18 601 ha). Suvivili moodustab teravilja pinnast 44% ja talivili 56%. Suurem osa nisu pinnast on talivilja all (80%), samas kui odra kasvatuses domineerib suvioder (68%).

Õli- ja kiukultuure kasvatatakse kokku 68480 hektaril. Õli- ja kiukultuuride pinnast moodustab enamuse rapsi ja rüpsi pind, mis ulatub 63212 hektarini. Sellest omakorda 79% on talirapsi ja -rüpsi all. Mahekultuuride osakaal ulatub 11%-ni.

Kaunvilja pind ulatub tänavu 65 556 hektarini, sellest enamuse moodustab põldhernes (52 039 ha) ja põlduba (10 943ha). Kaunvilja pinnast pea 12% moodustavad mahekultuurid.

Eelmine luguKestliku silotootmise projekti juhtrühm väisas Saaremaad
Järgmine lugu„Sustainable Silage / Kestlik silootmine“ projekti katse Rauni PMÜ farmis