Põllumehed korraldavad täna kell 13-15 Tallinnas Toompeal aktsiooni
„(M)ärkamine!“, millega kutsutakse avalikkust üles märkama, millised on
põllumajandussektori pikale veninud kriisi tagajärjed Eesti toidulauale ja
maapiirkondadele. Põllumehed kingivad aktsiooni käigus Riigikogule Trooja
lehma, mille seest parlamendi liikmed leiavad 101 pakki täiesti ohutut
kauasäilivat Poola piima.
„Kutsume kõiki Eesti toidu sõpru kaasa elama Riigikogu ees toimuvale
aktsioonile „(M)ärkamine!“. Lossi platsile jõuab 10 000 liitrit värsket ja
head kodumaist piima, mida põllumehed päevast päeva eestimaalaste
toidulauale toodavad. Iga pudel meenutagu meile neid Euroopa tippu kuuluvaid
lehmi, kes on viimase kahe aasta jooksul ebasoodsa majanduskliima tõttu
rännanud piiri taha või tapamajja. See pole pelgalt statistika – karjast
välja langevad loomad viivad endaga kaasa ka paljud töökohad
maapiirkondades,“ selgitab Eesti Põllumeeste Keskliidu juhatuse esimees
Vahur Tõnissoo.
„10 000 lehma vähem tähendab, et igal aastal jääb meil tootmata sama palju
piima, kui eestimaalased joogipiimana aastas ära tarbivad. Paljud põllumehed
on olnud sunnitud oma lehmad müüma Poola, kus meie tippklassi lehmadel on
täna eluks paremad väljavaated. Need on justkui Trooja lehmad, kelle piimast
valminud tooted on juba jõudnud ja jõuavad meie toidukaupluste lettidele.
Tunnistame ausalt, et senised arengud Eesti piimakarja- ja seakasvatuses on
selgeks ohuks nii meie toidulauale kui maapiirkondadele,“ ütles Eesti
Põllumajandus-Kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus.
Sõrmuse sõnul näitab tänane päev Riigikogu ees ja lähiaja otsused, kas oleme
muistsest Trooja loost õppinud või oleme valmis uhke kingituse rõõmuga vastu
võtma. Mõistagi on igal praegusel otsusel tagajärjed, mida näeme alles
aastate pärast. Täna on põhjust korrata aasta tagasi Toompeal kõlanud
küsimust, kas välismaine toit on Eesti toit? Mõtleme ühtlasi Carl Robert
Jakobsoni poolt rohkem kui 150 aastat tagasi öeldud tarkuseterale, et „see
rahvas üksi võib oma vabaduse peale julge olla, kellel liha ja leib omaenese
päralt on.“
Põllumeeste hinnangul on viimane aeg ärgata ja märgata, mis on juhtunud ja
juhtumas Eesti põllumajanduses ning maaelus. Oleme viimase kahe aasta
jooksul justkui märkamatult kaotanud kümnendiku Eesti piimakarjast ja
veerandi seakasvatusest. Hääbuv loomakasvatus viib endaga kaasa
märkimisväärse osa riigi ekspordi- ja maksutuludest tulevikus. Aeg on
märgata, et Eesti põllumehed peavad iga päev naaberriikide konkurentidest
rohkem pingutama, et vaatamata ebavõrdsele konkurentsikeskkonnale ellu
jääda. Peaksime märkama, et kui maalt kaovad töökohad, siis lahkuvad sealt
ka inimesed, pannakse kinni koolid ja halveneb igapäevaseks eluks vajalike
teenuste kättesaadavus. Kas oleme märganud, et mitmed kriisi leevandamiseks
plaanitud meetmed on toppama jäänud?
Lisainfo:
Roomet Sõrmus, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhataja, tel 5205 857
Vahur Tõnissoo, Eesti Põllumeeste Keskliidu juhatuse esimees, tel 5331 5198
