Lembit Paal: põllumehed kasutavad taimekaitsevahendeid üha vähem ja teadlikumalt.
Lembit Paal valiti 2016. aastal Aasta Põllumeheks. Talle kuuluv AS Pajusi ABF tegeleb peamiselt piima tootmisega ning kasvatab mitmesajal hektaril teravilja.
Juba 1980ndate keskpaigast tegevpõllumehena tegutsenud Lembit Paali sõnul on taimekaitsevahendite spekter lai. Ta selgitas, et preparaadi valik, selle kogus ja kasutamine sõltub esmajoones ootustest saagile ja ka rahakotist.
„Meie oleme taimekaitsevahendite kasutamisel suhteliselt tagasihoidlikud. Harime mitme ettevõtte peale üle 2200 ha maad ja kulutame umbes 40 000 eurot aastas taimekaitsevahenditele,” rääkis Paal. „Meil on sellel aastal söödakultuuride ja tervavilja all üle 1100 ha , sellest 700 hektarit teraviljapinda ja prognoosime umbes 3500 tonnist saaki. Selle pindala kohta ei ole see suur kogus taimekaitsevahendeid.”
Paalil on mitu põllumajandusettevõtet ja ühes neist tegeleb ta maheettevõtlusega. „Näen ja tajun väga selgelt, kui keeruline on vilja kasvatada ilma taimekaitsevahenditeta, kui umbrohutõrjel saab kasutada ainult klassikalisi maaharimisvõtteid,“ rääkis ta. „Mahetootmises on ülimalt keeruline hoida umbrohte kontrolli all, et normaalset saaki saada. Seda põhjusel, et umbrohi on alati kultuurtaimest konkurentsivõimelisem.“
Ta lisas, et ei räägi kellegi teise kogemusi oma sõnadega ümber, vaid on üle kümne aasta mahetootmisega tegelenud ja näinud, milline vahe on võrreldes tavatootmisega. „See on väga suur väljakutse. Kui me taime mitte kuidagi ei kaitse, siis me ei saa ka imestama, miks tulemus ei ole selline, mida me kevadel taime maha külvates ootame,“ ütles Paal.
Tema hinnangul kasutataksegi taimekaitsevahendeid eelkõige umbrohutõrjeks. „Me teeme seda tavatootmises kõikidele teraviljadele. Seda ei ole me kunagi vahele jätnud, sest see maksaks üsna valusalt kätte,“ sõnas Paal. „Kui me ei suuda kultuurtaimele kasvueelist anda, siis ei saa sealt ka saaki loota.“
Taimekaitsevahendid on vajalikud ka taimehaiguste ennetamiseks. „See on müüt, et põllumehed külvavad mürki põllule ja ainult pritsivad,“ ütles Paal ning selgitas, et enamik põllumajandusettevõtteid omab piisavalt kogemust, teadmisi ja koolitatud spetsialiste, kes on omale selgeks teinud nii erinevad taimehaigused kui ka nende tunnused. „Selle järgi seda taimekaitset läbi viiaksegi. Taimekaitsevahendite kasutamiseks peab konkreetne vajadus olema.“
„Mulle tundub, et ühiskonna jaoks on kõige häirivam glüfosaatide kasutamine,“ arvas Paal ning tõdes, et ega pilt glüfosaatidega töödeldud põllust kõige esteetilisem ole. „See tekitab inimestes ärevust.“ Samas rõhutas staažikas põllumees, et glüfosaatide kasutamist jääb järjest vähemaks. „Sellist suurt kultuurtaimede kasvuaegset pritsimist, mida umbes kümme aastat tagasi veel tehti, enam ei ole. Seadus ei luba seda,“ rahustas Paal ning lisas, et põllumeeste suhtumine ja võtted on nende aastatega väga palju muutunud.
Foto: Paavo Kangur, ajakiri Director
