Teisipäeval, 10. novembril Paidesse Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja (EPKK) Piimafoorumile kogunenud ligi 200 põllumeest, piimatöösturit, finantsasutuste ja põllumajandusministeeriumi esindajat analüüsisid vaatamata pingelisele olukorrale konstruktiivselt piimandussektori väljavaateid. EPKK nõukogu esimees avaldas oma avasõnavõtus heameelt, et õnneks pole tõeks osutunud kevadised ennustused, mille järgi Eestis sügiseks on 25% vähem piimatootjaid. Foorumil osalenud piimatootjate meeleolu oli siiski üsna rusutud, sest aasta algusest kestnud madalseis piimatoodete turul on ettevõtete sissetulekutesse tekitanud suure augu. Põllumehed kinnitasid kui ühest suust, et 3 krooni eest nemad piima toota ei suuda. Piimatöösturite sõnul pole ka nende seis kiita, sest Eesti sõltub liialt palju madala lisandväärtusega piimatoodete, nagu näiteks või ning piima- ja lõssipulber, ekspordivõimalustest ja -hindadest.
Piimatoodete hinnad on eksportturgudel tasapisi tõusma hakanud, seega on olemas lootus olukorra paranemisele. E-Piima juht Jaanus Murakas pidi siiski tõdema, et viimastel nädalatel on toimunud tagasilöök, mis on ilmselt põhjustatud Euroopa Komisjoni otsusest lõpetada eksporditoetuste maksmine lõssi- ja piimapulbrile ning oluliselt vähendada või eksporditoetuse määra. See näitab, et kuigi olukord piimaturul on näidanud paranemise märke, on turutasakaal veel liiga habras, et saaks rääkida kriisi lõplikust murdumisest. Muraka sõnul on Eesti võimalus tootearendus ja kõrgema lisandväärtusega toodete müümine välisturule. Euroopa turule meid paraku ei oodata, mistõttu saab uutele turgudele sisenemine olla edukas vaid selgete prioriteetide ja riigipoolse toetuse olemasolul. Vaid Venemaal tekitavad Eesti piimatooted jätkuvalt nostalgiat, kuid ilma riiklike garantiideta on sellesuunaline müük liiga riskantne.
AS Tere juht Ülo Kivine avaldas arvamust, et meie meiereid on kiiresti arenenud. Poelettidelt võib leida liigagi palju tooteid ja erinevaid kaubamärke. Paratamatult peab toimuma spetsialiseerumine ja valiku osas on kindlasti oodata nimekirja lühenemist. Ohu märk on aga importtoodete piiramatu reklaamiressursi najal toimunud invasioon Eesti turule. Tarbijad rõõmustavad kaubanduse kiire arengu üle, kuid kas (väike) turg seda kõike välja kannatab, arutles Kivine, vaadates välja Paide kultuurikeskuse aknast, kust paistsid tihedalt ligistikku Selveri ja Säästumarketi kauplused. Kivisel jätkus kiidusõnu ka piimatootjatele, kelle tootmise tingimused on maailma parimal tasemel ja piima kvaliteet väga kõrge.
Konjunktuuriinstituudi teadur Pille Liivaauk tutvustas instituudi poolt aastate jooksul läbi viidud hinnauuringute tulemusi, millest selgub, et põllumehed saavad protsentuaalselt aina väiksema osa tarbijatelt laekuvast rahast. Selleks, et üksteise suunas näpuga näitamine oleks konstruktiivsem, peaks piimatoodete tarneahela toimimise võtma veelgi teravama luubi alla. Adekvaatse hinnainfo saamine eeldab omakorda kõigi tarneahela osaliste avatud koostööd.
Põllumajandustootjad avaldasid oma sõnavõttudes lisaks kaubanduse kritiseerimisele pahameelt ka valitsuse tegevuse üle, kuna vaatamata tõsiselt raskele olukorrale piimatootmisettevõtetes on riik põllumajandustoetusi vähendanud. Piimatootjatele oponeerinud põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder väitis kindlameelselt, et valitsus on võrreldes teiste elualadega põllumajandust selgelt enam toetanud. Minister nimetas mitmeid toetusi, mida piimatootjate abistamiseks on kavas rakendada. Muret tekitav on aga avaliku sektori, sh eelkõige Euroopa Liidu võime turuolukorrale kiiresti reageerida, mitmed toetusskeemid on jäänud toppama ning rakenduvad liiga hilja.
