Rändel olevate haneliste arvukus ja nende poolt põllumajandusele tehtud kahjud on viimastel aastatel oluliselt kasvanud – seda on märganud nii põllumajandustootjad ise kui tunnistanud ka ornitoloogid ja keskkonnaametnikud. Põllumehed peaksid kahjudest kindlasti teada andma, kuigi kahjude õiglases ulatuses kompenseerimisele seab omad piirid riigi finantsvõimekus ja Euroopa Liidus kehtivad riigiabireeglid.
„Rändlindude põhjustatud kahjusid kompenseeritakse tootja kohta aastas vaid 3200 euro ulatuses, mis on põllumeestele tekitatava kogukahjuga võrreldes ilmselgelt väga väike osa. Siiski kutsume kõiki põllumehi Keskkonnaametile kahjudest teada andma,“ ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus.
Sõrmus möönab, et taotluse esitamine kahjude kompenseerimiseks on põllumehele kiirel põllutööde perioodil lisaaega ja ressurssi nõudev, kuid vaid kahjustustest teada andmine annab korraliku ülevaate rändlindude poolt Eesti põllumajandusele tekitatud kahjude tegelikust ulatusest. „Nii anname keskkonnaametnikele ja poliitikutele veel selgema signaali, et linnukahjud on sedavõrd tõsine probleem, mida ei saa aastast aastasse ignoreerida,“ rõhutas ta.
Hea põllumees, palun anna Keskkonnaameti üldisele e-posti aadressile info@keskkonnaamet.ee rändlindude tekitatud põllumajanduskultuuri kahjustustest teada! Täpsemat infot kahjudest teatamise kohta ja avalduse vormi leiab Keskkonnaameti kodulehelt.
Kahju hüvitamiseks tuleb pärast kahjustuse avastamist viivitamatult teavitada Keskkonnaametit, kui rändel olevad haned, lagled ja sookured on kahjustanud külvi, valminud vilja ning karja- ja heinamaad. Kahjustuse hindamise jaoks tuleb sündmuskoht hoida võimalikult puutumatuna. Keskkonnaamet hindab kahjustust viie tööpäeva jooksul alates teavitamisest ning esitab hindamisakti koopia kahjusaajale kümne tööpäeva jooksul. Seejärel tuleb esitada Keskkonnaametile kirjalik või digitaalselt allkirjastatud avaldus.
Rändlindude tekitatud kahju hüvitatakse kuni 3200 euro ulatuses ühele isikule ühe saagiaasta kohta. Kahjustuste vältimiseks rakendatud abinõudele tehtud kulutused hüvitatakse 50% ulatuses, sealjuures ühele isikule makstav summa ei või ületada 3200 eurot ühe majandusaasta kohta.
Taust:
Esimesed hanelised jõuavad kevaditi Eestisse olenevalt ilmastikuoludest alates märtsi keskpaigast ja viibivad siin maikuu viimaste päevadeni. Linnuparv koosneb tavaliselt tuhandetest isenditest, kes kahjustavad või hävitavad põllul kasvavaid taimi. Kui seda juhtub korduvalt, kurnab see kultuurtaime täielikult ja saagiaasta võib juba kevadel lugeda ebaõnnestunuks. Samuti söövad rändel olevad linnud põldudelt ära sinna külvatud oa-, herne või suviviljade seemned. Sarnane on olukord ka kultuurrohumaadega. Lindude tegevuse tõttu kurnatud taimik annab poole vähem saaki.
Rannikuäärsetel põldudel ei saa enamasti tulusaid talivilju kasvatadagi, kuid rändel olevate haneliste poolt tekitatud probleemid on muutunud üha olulisemaks ka sisemaal.
Haneliste jaht on Eestis lubatud 20. septembrist kuni 30. novembrini. Kahjuks ületab aga just kevadine rändlindude arvukus taluvuse piiri, põhjustades põllupidajatele ulatuslikku kahju. Jääb saamata tulu, halveneb konkurentsivõime, ohus on töökohad ja niigi habras maaelu tervikuna. Põllumehed on olukorra leevendamiseks korduvalt teinud ettepanekuid kevadise heidutusjahi lubamiseks, sest teiste heidutusvahendite mõju on piiaratud või ammendunud. Riik on nõustunud tänavu kevadel kolmes maakonnas 36 põllul läbi viima vaid piloot¬projekti, millega uuritakse haneliste heidutusjahi otstarbekust.
Lisainfo: Roomet Sõrmus, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees, tel 52 058 57, roomet.sormus@epkk.ee
