Põllumajandustootjad saavad erakorralist toetust

Põllumajandustootjad saavad erakorralist toetust. Foto: Pixabay

Maaeluminister esitas kooskõlastamisele määruse eelnõu, millega kehtestatakse põllumajandussektorile seoses tõusnud sisendihindade ja kehtestatud kaubanduspiirangutega ettenähtud erakorralise toetuse tingimused.

Maaeluminister Urmas Kruuse sõnul on erakorraline toetus vajalik eelkõige mõjude tõttu, mis on tekkinud seoses Venemaa Föderatsiooni sõjalise sissetungiga Ukrainasse. „See mõjutab nii toidutootmist kui ka tarneahelaid, sealhulgas Eesti põllumajandustootjaid. Arvestades Ukraina ja Venemaa Föderatsiooni tähtsust põllumajandussaaduste ja tootmissisendite globaalses kaubanduses, avaldab kriis suurt mõju teravilja, loomasööda, gaasi ja väetiste pakkumisele. Muu hulgas toob see kaasa energia- ja söödahindade edasise tõusu,” selgitas minister.

Maaeluministri hinnangul aitab sisendihindade tõusust tulenevat survet tootmissaaduste hinnatõusule leevendada ka see, et valitsus langetas erimärgistatud diislikütuse aktsiisimäära aasta lõpuni miinimumtasemele.

Toetuse eelarve on 11,7 mln eurot, millest Eesti riigi osa on 9,1 mln eurot. Eelnõu kohaselt toetatakse põllumajanduslikke esmatootmise tegevusvaldkondi, mida on tõusnud sisendihinnad ja kaubanduspiirangud kõige enam mõjutanud: piimatootmine; sealiha tootmine; lamba- ja kitsekasvatus; veiseliha tootmine; kartulikasvatus; köögiviljakasvatus avamaal; maasikakasvatus; köögivilja-, maitsetaime-, maasika- ja lillekasvatus köetavas kasvuhoones; broilerikasvatus; munakanakasvatus ja vutikasvatus.

„Tutvustasime erakorralise toetuse esialgseid ettepanekuid ja jaotuspõhimõtteid põllumajandussektori esindajatele 18. mail toimunud põllumajanduse ja maaelu arengu nõukogu istungil. Pärast arutelu täpsustasime toetuse tingimusi sektorite esindajate ettepanekute põhjal; samuti on riigiabi piirmääradest ja ettevõttepõhistest limiitidest tulenevalt mõnevõrra muutunud eelarve sektoritevaheline jaotus,“ sõnas Kruuse.

Eelnõu kohaselt saab toetust taotleda 29. juunist kuni 6. juulini PRIA e-teenuste keskkonna kaudu. Erakorraline kohandamistoetus makstakse taotlejale hiljemalt 30. septembril ja riigiabitoetus hiljemalt 31. detsembril. Määruse eelnõuga saab tutvuda eelnõude infosüsteemis

TASUB TEADA
Toetuse kavandatav sektoritevaheline jaotus:

  • sealiha tootmine 4,5 mln eurot;
  • piimatootmine 2,51 mln eurot;
  • lamba- ja kitsekasvatus 0,6 min eurot;
  • veiseliha tootmine 2 mln eurot;
  • kartuli, maasika ja avamaaköögivilja kasvatus koos köetavate kasvuhoonetega 1,58 mln eurot;
  • broileri, munakana ja vutikasvatus 0,36 mln eurot.

Põllumajandussaaduste hinnad on tõusnud oluliselt aeglasemalt kui sisendite hinnad. Eestis on 2022. aasta nelja kuu ja 2021. aasta augusti võrdluses sigade kokkuostuhind tõusnud 1,8%. Samal ajal on hind tõusnud söödaodral 49%, elektril 43%, piimal 31% ja rapsikoogil 53%. 
Ka taimekasvatus on silmitsi sisendihindade kiire tõusuga ning väetiste pakkumise vähenemisega. Eesti väetisetarned sõltuvad Venemaa turust 67% ulatuses. Väetiste hinnatõus on seotud gaasihinnaga, mis 2022. aastal võrdluses 2021. aasta augustiga on tõusnud üle kahe korra. Väetiste hind on samal ajal kallinenud 1,5–4 korda. Lisaks on oluliselt kallinenud kütuse hind (2022. aasta nelja kuu võrdluses 2021. aasta augustiga 52%). 

Erinevalt teistest sektoritest on teravilja- ja rapsikasvatuses kokkuostuhinnad tõusnud seni enam kui vajalike sisendite hinnad. Taimekasvatuse sisendikulu kandub omakorda üle loomakasvatuse söödakuludesse. Väetiseid ostetakse kallima hinnaga vähem ning loomasöödas asendatakse kallimaid, energiarikkamaid komponente odavamatega, mis omakorda mõjutab taimekasvatuses saagikust ja loomakasvatuses loomade tootlikkust. 

Eestis ei kata põllumajandustoodangu väärtus ilma toetusteta tootmiseks vajalikke kulusid; näiteks aastatel 2019 kuni 2021 kokku oli põllumajandussektori kogutoodangu väärtus 3,043 miljardit eurot ning kulud (vahetarbimine; kulum; tööjõu-, intressi- ja rendikulu) kokku 3,402 miljardit eurot; seega toodangu väärtuse ja kogukulude suhe oli 0,89 ehk 11% kuludest olid toodangu väärtusega katmata. Praeguste hinnaarengute juures see suhtarv halveneb.