Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda saatis täna maaeluminister Urmas Kruusele pöördumise, milles märgitakse, et tootmiskulude tõus ja madalad piimahinnad on tekitanud piimatootjates ebakindlust. Piimandusel ja loomakasvatusel on ka tulevikus Eesti põllumajanduses oluline roll, mistõttu on vaja meetmeid, et Eesti piimakarja arvukuse vähenemine peatada.
„Eesti piimakari on tootlikkust arvestades täna Euroopa tipus, kuid meie pikkade traditsioonidega piimanduse jätkusuutlikkus on küsimärgi all. On selge, et piimatootjate kulud ületavad praegu nende tulusid. Riigi poliitilistest valikutest sõltub suurel määral, kas suudame säilitada piimatootmise praegust taset ning seejuures hoida töökohti ja töötajaid maapiirkonnas. Tuleviku põllumajanduspoliitika peaks kindlustama Eesti piimatootmise majandusliku jätkusuutlikkuse ja looma eeldused vajalike keskkonnainvesteeringute tegemiseks,“ ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja piimatoimkonna esinaine Pilleriin Puskar.
Täna Harjumaal piimakarjakasvatusega tegelevas ettevõttes Kuivajõe Farmer toimunud seminaril analüüsiti Eesti piimasektori olukorda ja väljavaateid.
„Looduslikud tingimused ja võimekus piimatootmiseks Eestis on väga head. Kahjuks aga lõpetavad praegu tootmist ka sellised farmid, kus on juba tootmise kaasajastamisse investeeritud. Eestis on loomakasvatuse vähenemine olnud kolossaalne, mistõttu karjade arvu vähendamise ruumi Eestis enam ei ole. Eksport ja globaalsus on piimanduses hästi oluline märksõna,“ ütles Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu juht, põllumajanduskoja nõukogu aseesimees Tanel-Taavi Bulitko.
„Kõikide tootmissisendite hinnad on kiiresti kasvanud, mis ühel hetkel peab jõudma ka tarbijahindadesse. Piima kokkuostuhind on viimastel kuudel natuke tõusnud ja tõuseb edasi – farmid senise hinnaga hakkama ei saa. Pikemas perspektiivis on toidu üldine hind tõusmas, et tagada tootmise jätkusuutlikkus,“ ütles Valio Eesti tegevdirektor Maido Solovjov.
Üheks suureks murekohaks piimatootmises on tööjõupuudus ja tööjõukulude kiire kasv. Agrone juhatuse liige Margus Muld tõi välja, et kuigi kõikide tegevusalade üldpildis põllumajandussektor välistöötajate suure arvu poolest silma ei paista, siis põllumajanduses on lisaks kohalikele inimestele ka välistöötajaid päriselt vaja – kui neid pole, siis jääb lehm lüpsmata või vili lõikamata.
OÜ Nordic Milk juhatuse esimees Ülo Kivine tõdes Eesti piimatoodete eksporti analüüsides, et peame ekspordis suurendama kõrgema lisandväärtusega bränditud toodete osakaalu ja vähendama sõltuvust nn mahukaupade ekspordist. Väliskaubanduse suunal tuleks tema sõnul ka koostöös riigiga keskenduda nendele turgudele, kus müügipotentsiaal on kõige suurem. Kivine hindab lisandväärtusega toodete ekspordi edendamiseks oluliseks ka välismessidel osalemist, mis nüüd õnneks taas füüsiliselt võimalik on.
Selveri juht Kristi Lomp rõhutas, et toiduained pole lihtsalt mingi anonüümne kaup poeletil. Peame alati teadvustama, millise töö ja vaevaga toit meie toidulauale jõuab. Selver pöörab seetõttu suurt rõhku ka koostööle kohalike põllumeeste ja toidutootjatega. Kõik seminaril osalejad tõdesid, et piimanduse eduks on vaja üha paremat koostööd terves tootmise väärtusahelas, st põllumeeste, toidutööstuste ja kaubanduse vahel.
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja pöördumise maaeluministrile leiab koja kodulehelt: https://epkk.ee/koda-eesti-piimasektori-jatkusuutlikkus-vajab-tahelepanu/
