Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja nõukogu otsustas 26. augusti 2020 istungil anda koja aumärgi „EestiMAA Heaks“ Eesti Vabariigi peaministrile Jüri Ratasele järjepideva ja väga eduka töö eest Eesti põllumajanduse ja maaelu eest seismisel Euroopa Liidu pikaajalise eelarve läbirääkimistel aastateks 2021-2027.
Koja nõukogu tunnustas väga hea koostöö eest Balti riikide ühishuvide eest seismisel ka Läti ja Leedu põllumeeste esindajaid. Eile Sakus toimunud tunnustamisüritusel anti koja aumärk „EestiMAA Heaks“ Leedu Põllumajandusühistute Liidu asepresidendile Mindaugas Maciuleviciusele. Koja tänukirjaga tunnustati Läti Põllumeeste Parlamendi asepresidenti Maira Dzelzkaleja-Burmistret, kellel on koja aumärk 2013. aastast.
„Euroopa Liidu pikaajaline eelarve aastateks 2021-2027 on võtmetähtsusega Eesti põllumajandus- ja toidutootmise ning maaelu edendamisel eelseisvatel aastatel. Hea meel on tõdeda, et hiljutise eelarvekokkuleppega liigume märkimisväärse ja kavandatust kiirema sammu lähemale põllumajandustoetuste ühtlustamisele Euroopa Liidus. Põllumajanduskoja hinnangul on selle saavutamiseks olnud väga oluline valitsuse ja põllumeeste hea koostöö ning mõlema poole pühendumine,“ ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus.
Sõrmuse sõnul on meie põllumeestele ja laiemalt toidutootjatele ausate konkurentsitingimuste eest seismisel nii valitsuste kui põllumajandusorganisatsioonide tasandil tehtud pikaajalist koostööd teiste Balti riikidega, mis on samm-sammult viinud eduni. „Selle koostöö tunnustamiseks tänas koda ka Läti ja Leedu põllumeeste esindajaid, kellega koos oleme seisnud meie piirkonna toidutootmise hea käekäigu eest,“ selgitas põllumajanduskoja juht.
„Täna ei oska me täpselt hinnata, kui palju suurendavad Euroopa Liidus kavandatavad keskkonnanõuded põllumajandustootmise kulusid, kuid kokku lepitud põllumajanduspoliitika eelarve kasv on väga tähtis, et ettevõtjad suudaksid möödapääsmatuid lisainvesteeringuid tootmisesse teha ja karmistuvaid nõudeid täita. Selles kontekstis oleme väga tänulikud, et põllumajanduspoliitika eelarve kuulus ELi läbirääkimistel valitsuse prioriteetide hulka,“ lisas Sõrmus.
Taust:
Eesti põllumehed on alates Euroopa Liiduga liitumisest saanud väga palju madalamaid toetusi kui enamuse teiste riikide konkurendid. Juulis saavutatud eelarvekokkuleppe kohaselt ulatub perioodi 2021-2027 põllumajanduse otsetoetuste kogumaht Eestile 1,35 miljardi euroni võrreldes käesoleva perioodi seitsme aasta ca 1 miljardi euro suuruse eelarvega. Euroopa Komisjoni esialgne pakkumine oli alla 1,27 miljardi euro, millele lisandus peaminister Jüri Ratase poolt peetud läbirääkimiste viimases faasis üle 80 miljoni euro.
Esialgse Euroopa Komisjoni ettepaneku järgi oleksid põllumajandustoetused hektari kohta hinnanguliselt suurenenud 66%-lt 76%-ni EL keskmisest. Läbirääkimiste tulemusel toimub lähenemine ELi keskmisele kiiremini – Eesti jõuab 76% otsetoetuste tasemeni Euroopa Liidu keskmisest hektari kohta mitte aastal 2027, vaid juba 2022. aastal. Perioodi lõpuks jõuab põlumajandushüvitiste tase arvutuslikult 80%-ni EL keskmisest.
Lisaks otsetoetustele Eestile eraldatava maaelupoliitika ELi poolse eelarve maht järgmisel perioodil pisut kahaneb – maaelu toetusteks eraldatakse 638 miljonit eurot pikaajalisest eelarvest ja 64 miljonit eurot taaskäivitamise kavast, kokku seega 702 miljonit eurot. Aastatel 2014-2020 oli maaelupoliitika ELi poolne eelarve 723 miljonit eurot. See aga ei tähenda ilmtingimata maaelu arengu programmi mahu vähenemist, sest riigi kaasfinantseerimise kohustus pigem suureneb ning lõplik eelarve sõltub siseriiklikest otsustest ja valikutest.
