Aprilli alguses alustas EPKK (Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja) meeskond järjekordset harivat reisi Gruusiasse. Reis, mis kestis 6.-11. aprillini, pakkus mõneks päevaks sissevaate Gruusia põllumajanduse praktikatesse ja arenguvõimalustesse. Meeskonda kuulusid eksperdid erinevatest valdkondadest: taastava põllumajanduse eksperdid Stefan Gernert ja Karl Lindam, söödatootmise ekspert Kristiina Märs ning EPKK-st projektijuht Silja Lehtpuu; liikmessuhete juht Kaisa Vahtmäe ning metsanduse ja maaettevõtluse valdkonna juht Ragnar Viikoja.
Külastuse eesmärgiks oli jätkata taastava põllumajanduse praktikate tutvustamist Gruusia põllumeestele ning leppida kokku järgmised tegevused 2025.aastaks Kahheetia piirkonnas asuva Butrana farmi katsepõldudel.
Esimene ülevaade: Gruusia põllumajanduse potentsiaal ja väljakutsed
Gruusia põllumajandus seisab samasuguste arenguvõimalustega silmitsi nagu paljud teised Lõuna-Kaukaasia riigid. Kuigi Gruusia põllumajandus on tehnoloogiliselt mõnevõrra Euroopast maha jäänud ja paljuski on veel kasutuses nõukogudeaegne tehnika, on siin suur arengupotentsiaal tänu väga headele muldadele. Esmamuljed olid mitmekesised: taimekasvatus on Gruusias sarnane 1990. aastate Eesti praktikale, kus täppisviljeluse ja kaasaegsete masinate kasutamine ei ole veel tavaline. Külvikorrad on tihti monokultuursed, kus talinisu ja maisi kasvatatakse järjestikku aasta-aastalt ilma vahekultuure kasutamata ning külvikorda mitmekesistamata. Seetõttu vaatamata viljakale mullale ei suudeta täna saavutada häid saaginumbreid. Paljuski on probleemiks teadmiste ja oskuste puudus tänapäevaste viljelustavade kohta.
Innovatiivne tootmine: Alazani org
EPKK meeskond külastas Kvareli Baga farmi, mida juhib Irakli Konjaria. See on üks Gruusia suurimaid ja innovaatilisemaid farme, kus rakendatakse kaasaegseid majandamise põhimõtteid ja kõrgetasemelisi tehnoloogilisi lahendusi. Eriliselt jäi meelde sealne muld, mis on äärmiselt viljakas ja sügava huumuskihiga – üle 50 cm, samas kui Eestis on selline huumuskiht tavaliselt kuni 30 cm. Meeskond külastas suurt lutsernipõldu, mis oleks kindlasti väärt õpikogemus ka Eesti tootjatele. Seekord oli meie kord olla õpilase rollis.
Alazani piirkonnas külastati ühte kahest katsepõllust, kus katsed jätkuvad 2025-2026.aastal. Üks tähtsamaid katseid oli vahekultuuride lisamine külvikorda. Eksperdid arutasid kohalikega, kuidas külvikorda mitmekesistada, vähendada maaharimist ning kuidas need muudatused võivad aidata parandada mulla viljakust ja saagikust.
Seminar ja põllupäev Tibaanis: Põllumeeste huvi taastava põllumajanduse praktikate vastu
Tibaanis korraldatud seminar ja põllupäev olid olulised hetked kohalike põllumeeste jaoks. Päev algas Butrana katsepõllul, kus väiksemates meeskondades hinnati kahel erineval katselapil mulla seisundit. Samuti demonstreeriti, kuidas toimub mulla tiheduse mõõtmine. EPKK meeskond koos taastava põllumajanduse ekspertide Stefan Gernert ja Karl Lindamiga, tutvustas vahekultuuride ja kattekultuuride kasulikkust mullale. Samuti käsitleti taastava põllumajanduse praktikate eeliseid ning tutvustati enam kui 20-le osalejale käimasolevaid ja planeeritavaid katseid Gruusia katsepõldudel. Kohalikele pakkus suurt huvi söödatootmise eksperdi Kristiina Märsi ettekanne Eesti parimate söödatootmise praktikate kohta eelkõige maisisilo tootmisel, ning selle integreerimise võimalusi teraviljakasvatusega viisil, mis aitab kaasa mulla seisundi parandamisele.
Piloottegevused ja edasised plaanid: Külvikorra mitmekesistamine ja vahekultuuride kasvatus
Koos kohaliku koostööpartneri Caucasus Genetics’i ja Butrana farmi esindajatega lepiti kokku järgmised tegevused Butrana ja Alazani katsepõldudel 2025. aastaks, mis keskenduvad külvikorra mitmekesistamisele, vahekultuuride kasvatamisele ja sõnniku kasutamisele põllul. Uute teadmiste abil loodetakse saavutada parem mullaviljakus ja kõrgem saagikus. Kohapeal tutvuti ka mulla mikrobioloogia analüsaatori kasutamise põhimõtetega, mis mängib olulist rolli katseplaani elluviimisel.
Lisaks lepiti kokku järgmiste seminaride ja õppereisi plaanid. 11.-17.mail 2025 külastab 16 Gruusia farmerit Eestit, et tutvuda Eestis kasutatavate taastava põllumajanduse praktikatega. Plaanis on külastada Aru Põllumajanduse, Sadala Agro, Mäemõisa talu, Uuetoa talu, Jaaniveski talu ja Soone Farmi põlde ning tutvuda Viru Seeme OÜ seemnetootmisega. Gruusia põllumeestel on suur huvi portsjonkarjatamise ja liigirikkaste rohumaade vastu, sest Kahheetia piirkonnas on olemas head tingimused loomade karjatamiseks. Seetõttu tutvutakse ka Airi Külveti Puutsa talu ning Marko ja Lisanna Hiiemäe Sepa Veised OÜ parimate lihaveise kasvatuse praktikatega.
Tulevikuplaanid ja õppetunnid Eestile
Järgmine seminar Gruusias toimub juba peagi maikuu lõpus ja on peamiselt pühendatud taastava põllumajanduse praktikate kasutamisele loomakasvatuses, sh. karjatamisel. Oktoobrikuus planeeritava külastuse käigus tehakse kokkuvõtted 2025.aasta katsetegevustest, tehakse uued plaanid järgmiseks aastaks ning toimub seminar sõnniku kasutamise kohta põldude väetamisel, mille osas on oskusteave Gruusias veel puudulik.
EPKK ja ekspertide meeskonna arvates on kohalikul põllumajandusel väga suur arengupotentsiaal. Seminaril ja põllupäeval osalenud noored näitasid üles suurt huvi uuenduslikke ja kaasaegsete tootmisviiside vastu. See võib avada uusi koostöövõimalusi ja tõhustada veelgi teadmiste ja kogemuste vahetust, mis on oluline ka Eesti põllumajandusele. Samuti on oluline, et Gruusia põllumehed on avatud uuendustele ja on valmis oma tootmises proovima Eestis juba kasutusel olevaid parimaid praktikaid.
Gruusia külastus toimus Keskkonnainvesteeringute Keskuse poolt rahastatava projekti “Säästva põllumajanduse praktikate juurutamine Gruusias” raames. Projekt kestab kuni 2026.aasta lõpuni.
