Osaühingus Kuivajõe Farmer 7. septembril toimunud piimanduse arutelul, kus teemaks oli Eesti piimandussektori hetkeseis ja jätkusuutlikkus kliimaeesmärkide elluviimisel, sõnas päeva juhtinud Pilleriin Puskar, et eestlase toidulauast olulise osa katavad piimatooted ja seda sõna otseses mõttes sünnist surmani.
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja piimatoimkonna esinaine, Alltech Eesti juhataja rõhutas, et Eesti on, arvestades meie tänast tootlikkust, Euroopa kolme parima hulgas, positsioneerudes juba aastaid teisel kohal, Taani järel. Tootlikkuse eduloole vaatamata on täna piimandus suure surve all, nentis Puskar ja lisas, et seega oleneb piimanduse tulevik suuresti praegu tehtud otsustest ja valikutest kogu tarneahela lõikes.
Kas meie laual on tulevikus kohalik piimatoode, või piim, mille päritolu me ei tea? Kumba piima me eelistaks, tõstatas Pilleriin Puskar küsimuse. Selge on see, et suure enamuse eelistus jääb traditsioonilise toote juurde, mille tarneahela iga osa on võimalik kontrollida.
“Eestis on väga head eeldused edukaks piimatootmiseks, kuid on ka palju uusi nõudeid, mille täitmiseks on vaja üha enam riigi toetust. Eesti põllumaa vajab nii taimekasvatust kui ka loomakasvatust, hoidmaks keskkonda tasakaalus,” rõhutas ta veelkord ja tõi välja mõned olulised faktid: piimandus moodustab 28% Eesti põllumajandustoodangu väärtusest, kusjuures sektor maksis 2020. aastal üle 32% põllumajandusettevõtete maksudest.
Pilleriin Puskari sõnul on suurimateks probleemideks hetkel tõusvad kulud versus madal toorpiima hind ning uued ja kulukad nõuded. “Need on meie igapäevased küsimused, millele otsime lahendusi,” ütles Puskar.
Sõna ja tegu. Meie soov on tagada eestlaste lauale kohalik toiduaine ja anda tööd kohalikele inimestele arenevates ettevõtetes, rõhutas Puskar. Ta pani kõigile südamele, et piimakarjakasvatus on oluline osa jätkusuutlikus toidutootmises ja lehm on oluline osa metaani biogeenses tsüklis.
“Meie panus ja ootused kajastuvad koja tegevustes. Koda seisab toidutootjate huvide eest kogu tarneahelas. Tänast päeva kokku võttes tooks välja mõned märksõnad. Esiteks tuleb panustada tootmise efektiivsemaks muutmisele ja keskkonda säästvale tootmisele ka edaspidi, kuid selles on oluline roll riigil ja poliitilistel otsustel. Suur töö seisab ees tarbija harimisel – selgitades ja harides tarbijat koos kaubandusega, alates sellest tõest, et kaerajoogi tootmine ei ole väiksema jalajäljega kui piima tootmine. Piima ei asenda ükski asendustoode, mida küll vahest eksitavalt piimaks nimetatakse. Vastutustundlik kaubandus ei peaks piimale tegema odava toote kampaaniaid ja devalveerima nii olulise toiduaine, kui seda on piim, väärtust. Ebaausad kauplemistavad peavad lõppema. See on lubamatu, et piim maksab poes sama hinda kui vesi,” rääkis koja piimatoimkonna juht ning lisas, et oluline on toetada piimakarjade arvukuse säilimist, kuni valmivad uued tehased väärindamaks kogu toodetud piima Eestis. Ka tuleb tagada põllumajandushariduse ja teaduse piisav toetamine.
Autor: Meelika Sander-Sõrmus, EPKK
MIS TOIMUS
Pressikonverents „Piimasektori jätkusuutlik areng“
7. september Kuivajõe Farmer OÜs
Arutelul osalesid:
- Kuivajõe Farmer OÜ juht Urmas Põlluaas
- Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu juhatuse esimees Tanel-Taavi Bulitko
- Agrone OÜ juhatuse liige, Aasta Põllumees 2017 Margus Muld
- Valio Eesti AS tegevdirektor Maido Solovjov
- Nordic Milk OÜ juhatuse liige Ülo Kivine
- Selver AS juhatuse liige Kristi Lomp
