22. aprillil toimus Pärnus, Estonia Resort Hotel & Spa konverentsikeskuses ning veebis, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja korraldatud Piimafoorum 2025. Sündmus tõi kokku piimandussektori ettevõtjad, poliitikakujundajad ja valdkonna eksperdid, et arutada sektori hetkeseisu, tulevikuväljavaateid ning piimanduse laiemat mõju maaelu ja majanduse jätkusuutlikkusele.
„Piimasektor on Eesti regionaalarengu ja toidujulgeoleku tugitala,“ ütles regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras, avades Piimafoorumi.
„Piimafoorum on koht, kus praktiline kogemus, teadus ja poliitikakujundamine kohtuvad, et ühiselt tulevikku suunata. Arutleme siin ÜPP mõjudest piimaturu, energia ja tööjõu küsimusteni, mis kõik peegeldavad sektori väljakutsete ja võimaluste komplekssust. Edasiminekuks on vaja terviklikku lähenemist ja laiapõhjalist koostööd.
Piimandus on Eesti põllumajanduse ja maamajanduse üks alustalasid – ligi kolmandik meie põllumajandustoodangust tuleb piimasektorist, luues tuhandeid töökohti maal ning panustades oluliselt ekspordivõimesse ja regionaalarengusse. Märkimisväärne on, et eelmise aasta piimatoodang ületas esmakordselt 1992. aasta taseme, kuigi piimalehmade arv on vähenenud kolmandikuni toonasega võrreldes. Eesti piimatootjate pühendumus geneetikasse, söötmistehnoloogiasse ja loomade heaolusse on viinud meid piimatoodangu poolest lehma kohta Euroopa Liidu tippu. See on selge tunnistus meie tootjate professionaalsusest ja efektiivsuse kasvust.
Positiivse märgina on ka piima kokkuostuhind tõusnud aastaga ligi 23%, jõudes Euroopa Liidu keskmisele tasemele. See annab tunnistust meie tootjate kasvavast konkurentsivõimest ja tugevdab kindlust tulevikuks,“ rõhutas minister Terras.
„Viimase aastaga on piimandussektoris toimunud palju muutusi – nii majanduslikus, poliitilises kui klimaatilises keskkonnas,“ sõnas Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja piimatoimkonna esinaine Pilleriin Puskar.
„Majanduskeskkond on seni olnud pigem soosiv, kuid tulevikku vaadates seisame silmitsi kiirelt muutuvate tingimuste ja tarneahelate ebastabiilsusega. Põllumajandusel on jätkuvalt keskne roll nii toidujulgeoleku tagamisel kui ka riiklike kliimaeesmärkide täitmisel. Samal ajal tuleb meil toime tulla olukorras, kus pikaajalisi prognoose on keeruline teha, ent tootmises tuleb sageli langetada kiireid otsuseid.
Muutuv maailm on toonud kaasa vajaduse avatuma dialoogi ja uute koostöövormide järele. Peame endalt küsima, milline oleks Eesti toidulaud ja maapiirkondade majandus ilma meie 80 000 lehma. Piimatootmine algab põllult ning meie tulevikustrateegiad peavad arvestama nii keskkonna- kui ka tarbijate ootustega,“ lisas Puskar.
Ettekanded ja arutelud
Päeva esimeses sessioonis käsitleti piimaturu arenguid ja majanduskeskkonna muutusi.
Madis Pärtel, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi biomajanduse asekantsler, andis ülevaate ühise põllumajanduspoliitika tänasest ja homsest.
„Piimasektoril on oluline roll kogu Eesti toidujulgeoleku tagamisel. See tähendab konkurentsivõimelisi ettevõtteid ja keskkonnasõbralike tootmispraktikate edendamist. ÜPP on hädavajalik nii toidujulgeoleku tagamiseks kui ka ettevõtete konkurentsivõime kasvatamiseks,“ rõhutas Pärtel.
Rein Vaks, Kliimaministeeriumi energeetikaosakonna juhataja, tutvustas energeetikasektori suundumusi ja nende mõju põllumajandusele.
Christophe Lafougere, rahvusvaheliselt tunnustatud piimaturu ekspert GIRA-st, analüüsis maailma piimanduse trende ja tulevikuväljavaateid.
Pärast lõunapausi keskenduti piimanduse töökorralduse ja tööjõu teemadele.
Teele Eskor, Paevälja talu perenaine ja Aasta Noortalunik 2024, jagas oma kogemusi tänapäevase piimafarmi juhtimisest.
„Tänapäeval ei ole piimafarmi töö enam lihtsalt lehma söötmine, lüpsmine ja asemete puhastamine. See on täppisteadus, mis vajab teadmisi loomatervishoiust IT-tarkusteni. Olenemata ettevõtte suurusest on tarvis pidevalt teadmisi arendada, et tagada jätkusuutlikkus,” ütles Eskor.
Randel Veerits, E-Piim Paide tehase direktor, avas piimatööstuse tööjõu ja tootmisprotsesside korralduse väljakutseid ja lahendusi.
Ulla Saar, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi töö- ja võrdsuspoliitika asekantsler, käsitles Eesti tööturu olukorda ja valitsuse prioriteete.
„Eesti tööturu jätkusuutlik areng sõltub kvalifitseeritud tööjõu kättesaadavusest ja tööõiguse paindlikkusest. Peame toetama nii tööandjate kui ka töötajate vajadusi, et suudaksime edukalt vastata muutuvatele töötingimustele ja majanduse väljakutsetele,“ ütles Saar.
Foorumit modereeris Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja toiduvaldkonna juht Meeli Lindsaar, kes rõhutas, et piimanduse mõju ulatub kaugele farmide piiridest ja on võtmetähtsusega kogu Eesti regionaalse tasakaalu tagamisel.
Piimafoorum 2025 toimus Euroopa Liidu ühise strateegiakava 2023–2027 kohase Põllumajanduse teadmussiirde ja innovatsiooni süsteemi (AKIS) arendamise toetuse raames ning seda rahastab Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond.
