7. aprillil toimuv EPKK Piimafoorum ja 8. aprillil toimuv EPKK Aretusfoorum toovad Pärnusse kokku tõuaretajad, piimakarjakasvatajad ja piimatöötlejad, et arutada kuidas tänases keerulises turusituatsioonis jätkata piimatootmist ja -töötlemist ning oma toodetut edukalt eksportida.
Piimatootmine on Eesti põllumajandustootjate üks paremini arenev valdkond. Eestis on piimatootmiseks ka head eeldused – sobilikud looduslikud tingimused, kõrge produktiivsusega piimakarjad, mitmekesise struktuuriga piimatöötlemise sektor, paindlik tootearendustegevus ja hea tehnoloogiline varustatus. Need eeldused tagavad suurepärased võimalused piimatoodete turustamiseks nii sise- kui välisturgudel.
Kuidas aga mõjutab järsult muutunud majanduskeskkond meie edulugu – piimatööstust? Millised on Eesti piima ekspordiväljavaated? Kuidas on tagatud toidujulgeolek ja milliseks võib kujuneda piimatoodete hind? Neid küsimusi ja paljusid kaasnevaid põnevaid tahke analüüsib põhjalikult valdkonda tundvate juhtivate esinejatega tänavune Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja (EPKK) korraldatav Piimafoorum 2022 “Rahvusvaheline kaubandus”, mis toimub 7. aprillil.
“Piimafoorumi läbivaks teemaks on tänavu rahvusvahelised suhted. Turu märksõnadeks on kallinevad hinnad – sööt, energia, kütus, pidev palgasurve. Kuigi piima kokkuostuhind on viimase viie aasta kõrgeimal tasemel, siis kuna kõik muu on kallinenud, oleme peagi taas olukorras kus piimatootjad ots-otsaga toime peavad tulema. Lisaks kallinevatele hindadele on näha ka probleeme sisendite kättesaadavusega, näiteks pakendite ja pakendikleebiste tellimisajad on kordades pikenenud,“ selgitab turul toimuvat Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse liige Meeli Lindsaar.
Põllumajandus-Kaubanduskoja piimatoimkonna esinaine Pilleriin Puskar lisab, et praegusel keerulisel ajal on oluline koostöö taimekasvatuse ja loomakasvatuse vahel. “Kiired, kuid läbimõeldud otsused eelolevaks söödavarumise hooajaks saavad olema määravaks piima tootmise potentsiaalile ja tasuvusele. Ostusöötade osakaal tänaste turuhindade juures peab vähenema põhisöötade kvaliteedi arvel,” lisas ta ning rõhutas, et ise sööta tootes saame rohkem planeerida ja kontrollida ka kvaliteeti ning hea kvaliteediga toodetut on hea müüa.
Aastaid on räägitud, et rohkem rõhku tuleb panna kodumaise tooraine väärindamisele, et suudaksime eksportida kõrgema lisandväärtusega tooteid. Samas on viimasel ajal tohutult kallinenud tootmissisendite hinnad, mis on kaasa toonud ka tootmise omahinna tõusu. Siiski on Eesti toiduaineid võimalik eksportida, sest Eesti toit on üks Euroopa puhtamaid ja kvaliteetsemaid – Euroopa Toiduohutusameti EFSA objektiivsete seiretulemuste järgi on see üks maailma puhtamaid.
Ekspordivõimekuse ärakasutamiseks tuleb suurendada riigi panust uute turgude avamisel, kõrvaldada administratiivseid takistusi, tõsta Eesti toidu tuntust ja soodustada uute ekspordikanalite tekkimist. Samas peavad eesootava rohepöörde kontekstis vastutustundlikult käituma kõik toiduainete tarneahela osapooled – põllumajandustootjad, toiduainetööstused, kaubandusettevõtted ja tarbijad. Keskkonnahoidlikult ja kõrgetele standarditele vastavalt toodetud toidul on oma hind, mida tarbijad peavad olema valmis maksma.
Eestis toodavad piima väga hea piimaanniga lehmad, samuti on viimastel aastatel jõudsalt arenenud lihaveisekasvatus. Selle eelduseks on väga põhjalik ja tulemuslik loomade aretustöö, mida käsitletakse piimafoorumile järgneval päeval toimuval aretuskonverentsil.
8. aprillil toimuva EPKK Aretuskonverentsil astuvad üles tunnustatud aretusmaterjali tootjad, praktikud kodu- ja välismaalt ning teadlased Eesti Maaüikoolist. Välisriikide ekspertidelt saadakse ülevaade, millised on globaalsed suundumused veiste aretuses ning milliseid lahendusi pakuvad maailma juhtivad aretusmaterjali tootjad veisekasvatuse kasumlikkuse suurendamiseks. Räägitakse täppisandmete kasutamisest aretuses ning lisaks annavad Eesti Maülikooli tedlased edasi praktilisi teadmisi sellest, kuidas toimub aretusväärtuse arvutamine ning mida peaks loomakasvataja teadma geneetikast aretusotsuste tegemisel.
“Tänapäevane tõuloomakasvatus on suures muutuses. Klassikaline tõuaretustöö on läinud palju täpsemaks ning selektsiooni tehakse suurema arvu populatsiooni hulgast. See on hea näide, mida on pakkunud meile genoomselektsiooni rakendamine ning võimalus suurema tähelepanu osutamiseks karja tervist mõjutavatele aretusvalikutele. Lisaks peab täna arvestama ka söödahindade kallinemisega,” ütleb EPKK nõukogu aseesimees, põllumajandusgrupi juht ja koja liikmesettevõtte Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu juht Tanel-Taavi Bulitko. “Üha rohkem kuuleme aretustöö juures jutte majanduslikust tasuvusest, milline loom on omanikele kõige kasulikum. Samuti tehnoloogiatest tulenevad muutused avaldavad mõju meie tänapäevasele karja juhtimisele. Üha enam tuuakse aretustöösse rohepöördest tulenevat suunda, kus on väiksem rõhk toodangu hulgale ja enam tähelepanu loomade karjatamisele ning keskkonnahoiule. Aretuskonverents pakub hea võimaluse erinevate põllumajandusloomaliikide ning tootmissuundadest tulenevateks aruteludeks. Lektoriks on Eesti teadlased ja praktikud ning suurte kogemustega väliseksperdid.”
Mõlemad konverentsid toimuvad Pärnus ESTONIA Resort Hotel & Spa konverentsikeskuses. Konverentsid on tõlkega ja huvilistele tasuta.
Piimafoorumi kava leiab: https://epkk.ee/07-04-2022-epkk-piimafoorum-2022-rahvusvaheline-kaubandus/
Aretuskonverentsi kava leiab: https://epkk.ee/08-04-2022-epkk-aretuskonverents-2022/
TASUB TEADA
- Eesti päritolu põllumajandussaaduste ja toidukaupade osakaal Eesti kogu kaupade ekspordis oli 9%, mis näitab langust 2 protsendipunkti võrra võrreldes 2020. aastaga.
- aasta eksport ja import olid läbi aegade suurima väärtusega. Võrreldes 2020. aastaga kasvas ekspordi väärtus 3% ja impordi väärtus 9%.
- Kaubanduse puudujääk suurenes jõudsamalt kasvanud impordi tõttu.
- Eesti päritolu kaupade osatähtsus ekspordis oli 76%.
- Eestis toodetud või töödeldud põllumajandussaaduste ja toidukaupade eksport oli hinnanguliselt 1,1 mld eurot, mis võrreldes 2020. aastaga suurenes 4%.
- 26% ekspordikäibest EL riikidesse tuli piima ja piimatoodete müügist.
- Ekspordikäibest kolmandatesse riikidesse moodustas teravili 41%, kala 16%, taimsed rasvad ja õlid 6%, joogid, alkohol 5%, piimatooted 5%, pärmid 4% ning muud põllumajandussaadused ja toidukaubad 23%.
- Toiduainetööstuste toodangu väärtus suurenes 2021. aasta IV kvartalis 18% võrreldes eelmise aasta sama ajaga. Samal perioodil ekspordi väärtus suurenes 27% Toiduainetööstuse toodangu moodustas 14% töötleva tööstuse toodangust ja 8% ekspordist. Suurima osa Eesti toiduainetööstuse toodangust annavad jätkuvalt piima- (22%) ja lihatööstus (18%).
- Eestis on heal järjel tõuaretustöö, kõrge produktiivsusega kari, tõuveiste müügist huvitatud farmerid ning heal tasemel karja tervis. Viimastel aastatel on jõudsalt arenenud ka veiste eksport, selleks peab olema väga lai suhtlusvõrgustik erinevate riikide karjakasvatuse organisatsioonidega. Elusveiste eksport on kujunenud põllumajandusvaldkonnas oluliseks ekspordiartikliks. Eesti veisekasvatajad ekspordivad kolmandatesse riikidesse aastas keskelt läbi 6000 tõulooma, mis on elusveiste müügil kõige kõrgema lisandväärtusega. Kokku müüakse Euroopa Liitu ja eksporditakse aastas ca 60 000 veist.
