Pääsukesemärk on toidu kvaliteeti ja põhitooraine Eesti päritolu kinnitav toidumärgis.

Pääsukesemärgi kasutamisõigust saab taotleda äriregistris registreeritud ettevõtja oma tootele, mis on:

• valmistatud kodumaisest põhitoorainest
• tõendatud kvaliteediga;
• läbinud vastavushindamise.

Pääsukesemärki kandev toode peab vastama käesoleva Toidukvaliteedimärgi statuudis kehtestatud nõuetele ning olema kantud Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja (edaspidi EPKK) poolt hallatavasse registrisse.

Pääsukesemärk on kõigi õigustega kaitstud kaubamärk kaubamärgiseaduse tähenduses, seda kinnitab Eesti Patendiametis 19. novembril 2001. a. registreering numbriga 35162.

Kaubamärk Tunnustatud Eesti Toit kuulub EPKK omandisse ning EPKK-l on kaubamärgi ainuõigus. Igasugune kaubamärgi kasutamine ilma EPKK-ga sõlmitud kehtiva litsentsilepinguta või EPKK loata on keelatud. Märgi kasutamisõigust omaval ettevõtjal on kohustus maksta kaubamärgi kasutusõiguse eest iga-aastast litsentsitasu.

Kaubamärgi logo on Eesti rahvuslinnu pääsukese stiliseeritud kujutis, mille ümber on suurte tähtedega kiri “TUNNUSTATUD EESTI TOIT”. Kaubamärgi logo värvid on sini-must-valge, lubatud on logo kasutamine ka must-valgena. Logo läbimõõt on soovitavalt 30 mm, kuid mitte vähem kui 15 mm.

Kaubamärgi ingliskeelne nimi on „Approved Estonian Food“.

Mõisted

Ekspert on sensoorse hindamiskoolituse läbinud ja tunnistust omav ning EPKK-ga sensoorse hindamise lepingu sõlminud hindaja.

Litsentsileping on EPKK ja ettevõtja vahel sõlmitud leping, mis reguleerib kaubamärgi Tunnustatud Eesti Maitse e Pääsukesemärgi kasutamise tingimused, õigused ja kohustused.

Põhitooraine on põhikoostisosa ehk põhiline koostisosa Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse 1169/2011 artikkel 2 lõige 2 punkti q tähenduses. Põhitooraineks on lihatoodete puhul liha, piimatoodete puhul piim, teraviljatoodete puhul teravili jne.

Põhitooraine päritolu on tooraine pärinemise koht, milleks on Eesti Vabariik. Näiteks teraviljatooted peavad olema valmistatud Eestis kasvatatud teraviljast; lihatooted peavad olema valmistatud Eesti päritolu lihast; piimatoodete puhul peab piim pärinema Eestist jne.

1. Märgi taotlemine

Pääsukesemärgi kasutamisõiguse taotlemiseks esitab ettevõtja EPKK-le vormikohase avalduse koos järgmiste dokumentidega:

• Toote analüüs – vastavalt enesekontrolliplaanile füüsikalis-keemilise ja mikrobioloogilise laborianalüüsi tulemused.

• Põhitooraine kodumaist päritolu tõendav dokument – dokument, millest üheselt järeldub, et tooraine on Eestimaise päritoluga.

• Info koostisosade ja toitumisalase teabe kohta – esitatakse vastavalt kehtivale EL-i määrusele 1169/2011, milles käsitletakse toidualase teabe esitamist tarbijatele ja muudele asjakohastele õigusaktidele.

• Tootekirjeldus – kus on esitatud toote välimus, värvus, teatud juhtudel tekstuur, konsistents, lõhn, maitse ning vajadusel toote valmistamisjuhend ja serveerimise soovitus. Tootekirjelduses võib anda mistahes tootesse puutuvat lisainfot, kui ettevõtja peab seda vajalikuks.

Kui ettevõtja taotleb Pääsukesemärgi kasutamisõigust mitmele tootele, tuleb vormistada avaldus iga toote kohta.

2. Vastavushindamine

Vastavushindamise käigus kontrollitakse toote vastavust Toidukvaliteedimärgi statuudis sätestatud nõuetele.

Vastavushindamine koosneb kahest etapist:

• dokumentide kontroll – avaldusega koos esitatud dokumentide läbivaatus ja kontroll,
• kvaliteedi sensoorne hindamine – kvaliteedieksperdid hindavad toodet sensoorselt.

Vastavushindamine toimub kaks korda aastas.

Ettevõtjat teavitatakse vastavushindamise tulemusest. Vastavushindamisel positiivse tulemuse saavutanud tootele antakse tunnistus märgi kasutamise õiguse kohta tootel. Juhul, kui toode ei saavutanud vastavushindamisel positiivset tulemust, informeerib EPKK ettevõtjat negatiivse hindamistulemuse põhjustest, kuid ei tee infot avalikult kättesaadavaks.

Vastavushindamise protseduur on ühesugune nii uute toodete kasutamisõiguse taotlemisel kui järelkontrollil.

2.1. Dokumentide kontroll

Hindamise esimeses etapis vaadatakse läbi kõik esitatud dokumendid. Seejärel vaadatakse üle toote päritolu tõendid ning kontrollitakse laborianalüüside tulemuste, koostisosade ja toitumisalase teabe vastavust kehtivatele nõuetele. Nõuetele vastavad tooted osalevad sensoorsel hindamisel.

Põhitooraine päritolu tõendamiseks esitab ettevõtja vähemalt ühe järgmistest dokumentidest: leping, ostuarve, saateleht, tarnija kinnitus, tootja garantiikiri või muu põhitooraine päritolu tõendav dokument. Olenemata esitatud dokumendist kindlustab ettevõtja märgi kandmisõiguse taotlemisel ning ka märgi kandmisõigust omava toote puhul alati, et toote põhitooraine on kodumaist päritolu.

2.2. Kvaliteedi sensoorne hindamine

Hindamine toimub järgmistes tootegruppides: liha-, muna-, piima-, kala-, teravilja-, pagari- ja kondiitritooted, valmistoidud, mesi, mittealkohoolsed joogid ning alkohoolsed joogid.

Kvalifitseeritud ekspertidest koosnev ekspertkomisjon testib toodet sensoorsel hindamisel anonüümsena, st kõik viited valmistajale eemaldatakse ning tootele antakse hindamisel number. Hindamisel osalevad tooted ostetakse jaemüügivõrgust.

Ekspertkomisjon võrdleb sensoorsel hindamisel toodet ettevõtja esitatud tootekirjeldusega. Hindamisel on põhirõhk toote maitsel. Lisaks maitsele hinnatakse veel toodete välimust, konsistentsi ja lõhna ning vajadusel muid tootespetsiifilisi omadusi. Iga nimetatud näitaja saab ekspertkomisjonilt hinde viie-palli-süsteemis ja näitaja kaalukust reguleerib lõpphinde arvutamisel väljatöötatud suhtarv. Sensoorse hindamise läbimiseks peab toode koguma punktisummaks vähemalt 4,0.

Ekspertkomisjon e sensoorse hindamise komisjon

Sensoorse hindamise ekspert peab omama pädevust tõendavat tunnistust. Iga tootegrupi jaoks on moodustatud ekspertkomisjon, kuhu kuulub vähemalt 3 liiget. Eksperdid on valitud erinevatest teadusasutustest, laboritest, toiduainetööstustest, erialaliitudest jne kindlate kriteeriumide alusel. EPKK viib järjepidevalt läbi ekspertide koolitust ja täiendkoolitust.

3. Järelkontroll

Järelkontrolli eesmärk on kontrollida Pääsukesemärgi kandmisõigust omava toote püsivat kvaliteeti ning tootes kasutatud põhitooraine Eestimaist päritolu.

Toode võetakse järelkontrolli vastavalt riskipõhisele järelkontrolliplaanile. Järelkontrolli käigus kontrollib EPKK toote vastavust Toidukvaliteedimärgi statuudis kehtestatud nõuetele. Järelkontroll toimub samadel alustel kui vastavushindamine, kuid ei pruugi hõlmata kõiki vastavushindamise etappe.

Ettevõtjat ei informeerita kvaliteedi sensoorse hindamise läbiviimisest järelkontrolli käigus, kuid ettevõtjat teavitatakse järelkontrolli tulemusest.

Kui toode ei vasta Toidukvaliteedimärgi statuudis sätestatud nõuetele kolmel järjestikusel järelkontrollil, on EPKK-l õigus litsentsileping ühepoolselt lõpetada ning võtta ettevõtjalt õigus kasutada Pääsukesemärki toote esitlemisel.

4. Õigused ja kohustused

Kaubamärgi Tunnustatud Eesti Toit kasutamisel on ettevõtja kohustatud järgima kaubamärgi omaniku isiklikke ja varalisi õigusi. EPKK annab ettevõtjale õiguse kaubamärgi kasutamiseks vastavushindamisel vähemalt hinde 4,0 saanud toote esitlemiseks litsentsilepingus sätestatud tingimustel ja ulatuses. Ettevõtjal on keelatud ilma EPKK kirjaliku nõusolekuta kaubamärki müüa, rentida, muuta või muul moel levitada või kasutada kaubamärki vastuolus litsentsilepingu tingimustega.

EPKK-l on õigus küsida ettevõtjalt märgi kasutamisõiguse taotlemisel või järelkontrolli käigus esitatud andmete kohta täpsustusi, teha päringuid ning tellida sõltumatult laborilt analüüse esitatud andmete õigsuse kontrollimiseks. EPKK võtab endale vastutuse kasutada andmeid ning säilitada dokumente konfidentsiaalsena.

Märgi kasutamisõigusega ettevõtja on kohustatud teavitama EPKK-d igasugusest muudatustest toote retseptuuris ja valmistamise tehnoloogias.

Toote esitlemisel võib sõnaühendit „EPKK Tunnustatud Eesti Toit“ kasutada ka ilma logota. Sõnaühendi „Tunnustatud Eesti Toit“ või „Pääsukesemärk“ kasutamisel ilma logota on soovitatav lisada viide EPKK-le kui kaubamärgiomanikule.