9. novembril toimus Brüsselis Copa-Cogeca otsetoetuste töörühma ning Euroopa Komisjoni otsetoetuste ja rohestamise nõuandva rühma koosolek. Eesti põllumajandusorganisatsioone esindas koosolekul Eestimaa Talupidajate Keskliidu juhatuse liige Leho Verk. Kohtumisel arutati otsetoetuste ja rohestamise rakendamise probleeme ning ühise põllumajanduspoliitika lihtsustamise ettepanekuid.
Üldise märkusena tõdeti, et Euroopa Parlamendis on terve hulk saadikuid, kes tahaksid juba täna alustada arutelusid ühise põllumajanduspoliitika üle pärast 2020. aastat. Tõenäoliselt avatakse need arutelud sel korral tõepoolest varakult. 2017. aastal tuleb ka ÜPP vahehindamine.
Copa-Cogeca hinnangul on hetkel raske aru saada, kus kogu Euroopa Liit ÜPP reformi rakendamisega üldse on. Pole teada, kas makseagentuurid jõuavad oma tööga valmis, et väljamaksed ei hilineks. Pole ka ülevaadet, kuidas kogu järelvalve on toiminud liikmesriikides.
Liikmesriikide esindajad tutvustasid otsetoetuste ja rohestamise rakendamise probleeme erinevates liikmesriikides. Näiteks naaberriigi Läti esindaja sõnul liitus skeemiga väiketootjaid oodatust palju rohkem, tootjad on rohestamise meetmetest valinud peamiselt kesa, maastikuelemendid on ebapopulaarsed. Lätis hakatakse väljamakseid tegema avansiliselt novembri keskel. Leedu esindaja sõnul oli neil suurimaks probleemiks ökoalade rakendamine ning tootjad on põhimõtteliselt teinud ainult kaks valikut, kas mustkesa või lämmastikku siduvate kultuuride kasvatamine. Leedus on tänu rohestamisele väga palju kasvanud oatootmine. Rohumaa küntakse üles, et saaks jätkuvalt deklareerida haritava maana. Ka Soomes on valik langenud kesa ja lämmastikkus siduvate kultuuride kasuks, tootjad ei julgenud teisi meetmeid valida. Otsetoetused on osaliselt juba välja makstud, ülejäänud tulevad detsembris.
Kokkuvõtlikult tõdeti, et otsetoetuste reeglid töötati välja ja tehti teatavaks liiga hilja ning keegi ei teadnud kuidas süsteem rakendub. Samuti vajaks parandamist püsirohumaa definitsioon. Ökoalade ja põllukultuuride mitmekesistamise reeglid vajaksid samuti paindlikkust, sest ilmastik mõjutab palju tegelikke võimalusi põllutöödeks. Maastikuelemendid – definitsioonid on kehvad, loogika on kesine. Põllumeestel on süsteemist arusaamisega probleeme. Maksed saavad olema kindlasti lähiajal suureks teemaks.
Ühise põllumajanduspoliitika lihtsustamise osas on oma ettepanekud teinud ka Copa-Cogeca. Komisjon on üllitanud üle 150 erineva dokumendi, mis põllumajanduse valdkonda reguleerivad ja vajaksid lihtsustamist. See ei puuduta vaid rohestamist või maaelu arengukava meetmeid, mure on laiem ja lahendusi otsitakse erinevatele probleemidele. Eelmine põllumajandusvolinik Ciolos juba hoiatas, et bürokraatia tõuseb 15-20%, muidugi on nii ka läinud, kuid komisjon on probleemi lahendamiseks vähe teinud. Lihtsustamise küsimustes on küll kokku pandud kõrgetasemeline töörühm, mida juhib Siim Kallas, aga see on alles oma tööd alustanud ja selle vaatenurk on erinevate fondide kasutamise lihtsustamine ja fondide ristkasutamine. Sealt ei ole põllumajandusele suurt kergendust ilmselt oodata.
Teatud keskkonnaelemendid ühises põllumajanduspoliitikas on vältimatud, kuid põllumajandustootjate jaoks on oluline, et meetmed, mida rakendatakse, oleksid piisavalt lihtsad ja rakendatavad suurema administratiivse koormuseta tootjatele ja ametnikele. Süsteemi rakendamine toob ajaga loodetavasti rohkem selgust.
Tootjad on teinud ettepanekuid, et lämmastikku siduvaid kultuure võiks külvata seguna, kultuuride hulka tuleks lisada sinep. Aktiivse tootja määratlus tänasel kujul ei toimi. Väiketootjate skeemi on vaja paindlikkust, et saaks vajadusel midagi oma maa peal muuta 5 aastase kohustuseperioodi jooksul. Maastikuelemendid võiksid olla mitte liigitatud (nt kui tiik ja põõsad kõrvuti, siis tuleks joonistada üks ala). Oleks hea, kui väiksemad farmid saaksid ühiselt põllukultuuride mitmekesistamise nõudeid täita. Kui igaüks peab oma maa peal 3 erinevat kultuuri kasvama, on see väga ebaefektiivne. Talvine taimekate võiks samuti olla ekvivalent põllukultuuride mitmekesistamisele. Püsirohumaa osas on vaja, et lühiajaline ei läheks automaatselt püsirohumaaks.
Loe pikemalt: Otsetoetuste ja rohestamise töörühma kokkuvõte
Ettekaned:
Simplification of the CAP Direct support
Results of the LISA study 2014 and current implementation of the greening
