Madis ja Marge Ajaots on Tartumaal Rannus üles ehitanud tugeva taimekasvatusettevõtte OÜ Rannu Seeme, kus otsitakse pidevalt uusi võimalusi tootmise arendamiseks ja muutuvate nõudmistega kaasas käimiseks. Ajaotsad leiavad, et põllumajanduses peakski toetama innovatiivsemaid lahendusi, kindlasti läheb siia alla alternatiivenergia.
Kiire tootmissisendite hinnakasv ja nende kehv kättesaadavus paneb tootjaid otsima uusi lahendusi, kas ja kuidas aga need toimivad, on ebaselge, sest maailmas toimuv on vägagi muutlik. Pidevad muutused nii turuolukorras kui poliitikas tekitavad ka küsimusi, kas ja millises mahus on praegu õige investeerida.
Ettevõtte kasutada mitu tuhat hektarit, kuid Madis ja Marge Ajaotsa ettevõttes töötab kõigest 18 inimest, kui pererahvas juurde arvata. Rannu Seeme OÜ on suuresti pereettevõtte, nii pojad kui tütar on kaasatud tegemistesse. Vanem poeg Tõnis on magistri haridusega agronoom, Jaagup, kes on lõpetanud biotehniliste süsteemide eriala, töötab tehnika peal.
Rannu Seemnes on põlvkondade vahetus toimunud sujuvalt, nii polegi Madis sellel kevadel külvplaane ise teinud ja jätnud selle poegadele otsustada. „See on esimene aasta, kus olen kõrvalt neid protsesse jälginud,” muheles Ajaots. Kuigi Rannu Seeme on järelkasvu osas heas seisus, siis Madis Ajaotsa sõnul on tööjõupuudus siiski peamine mure lisaks sisendite hinnarallile.
Perenaine Marge, kelle õlul on finantside jälgimine ja sordiseemne kvaliteedi näitajate eest vastutamine ütles, et nad pole lapsi sundinud pereettevõttes kaasa lööma. „Eks nad ise on tasapisi hakanud huvi üles näitama ja nüüd tegutsevad siin täiskohaga. Põlvkondade vahetuse teema on teistel ettevõtetel ka päevakorras ja mitte alati ei suju see ladusalt. Eks see on kohati üsna keeruline, kuidas saada nooremat generatsiooni maale,” arutles Marge Ajaots. Kuigi järelkasvu probleem on pigem globaalne küsimus, siis tõenäoliselt avaldavad oma mõju just vanemate varasemad teod ja otsused.
Kvaliteet ja unikaalsed sordid
Rannu Seemnel on 2300 hektarit külvipinna all. Saagi kohta ütleb Marge, et kümne tuhande tonni piir on juba mitu aastat tagasi ületatud. „Käibekasvus püüdleme ikkagi kvaliteetse sordi ja toodangu müügi poole, me ei taha toetuste pealt elada,” kinnitas ta. „Kvaliteedi suunda oleme oluliseks pidanud juba Madise isast saati, kes staažika agronoomina pidas seda samuti väga oluliseks.”
Uuendustest rääkides näitab peremees hiiglaslikku paljasteralise kaera salve. Peale nö tavalise sõkalteralise kaera on olemas ka paljasteraline kaer, mille sõklad on õhukesed ja eralduvad kombainiga peksmisel teradest. Paljasteraline kaer pärineb Hiinast, kus teda on sajandeid kasutatud nii söödaks kui ka toiduks. Vaatamata kõrgele toiteväärtusele kasvatatakse madalama saagikusega paljasteralist kaera siiani üsna vähe. Siiski on Rannu Seemnes seda kaera kasvatama hakatud ja tehakse koostööd toidutööstusega, kes seda toorainena kasutab.
Tohutut viljahunnikut näidates ütles Madis Ajaots, et see on teaduse, lõpptarbija ja tööstuse ning põllumeeste töö ühistulemus. „Meie poole on pöördunud ka üks ettevõte, kes tunneb huvi üheteralise nisu vastu, mis olevat veelgi vanem kui speltanisu. Ta tahaks, et me hakkaks seda tema jaoks kasvatama, et toodangut tarbijale müüa,” räägib Ajaots juba uutest plaanidest. „Eestis on seda meil ainukesena ühel põllul kasvamas ja võib öelda, et vili talvitus ka hästi.”
„Põllul toimub pidevalt huvitavaid asju, ei ole nii, et on aastast-aastasse üks ja sama,” täiendab teda abikaasa Marge. „See annab ka noortele tunde, et põllul toimub põnevaid asju.”
Keskkonda hoidev taimekasvatus on igapäeva praktika
Ajaotsade pere peab oluliseks tasakaalustatud taimekaitsevahendite kasutamist ja seisab mesilaste heaolu eest. Rannu Seeme teeb koostööd Maaülikooliga. „Jagame oma teadmisi ka teistega, meil tuleb sel suvel ka põllulindude- ja korjealade põllupäev,” rääkis Ajaots, kes on ühtlasi taimekasvatuse teadmussiirde programmi nõukogu esimees. „Uuringud on näidanud, et põlduba hakkab esimesena kevadel õitsema aga meetaimena see ennast eriti ei õigusta.”
Ka viljaseemne tootmine on paras teadus. Ringkäigul jäi silma plommitud kast, mille kohta pererahvas ütles, et tegu on proovivõtmise kapiga. Täpsemalt on tegu riikliku järelvalve all olev automaatse viljavoost seemneproovi võtjaga ja mille volitatud esindaja on Marge Ajaots. Perenaise sõnul teostatakse seetõttu tema üle järelvalvet. Madis meenutas, et aastaid tagasi oli nende hallata riiklik seemnevilja reserv ja ka siis klappis kõik laitmatult.
Murepilved kogunevad
Kui jutt tulevikuvaatesse kaldus, siis kogu väetise- ja kütusehindade kiire tõustu taustal sõnas Marge Ajaots, et ega nad väga julgegi mõelda seda, mida toob järgmise aasta sügis.
Vene-Ukraina sõja mõju hinnates lausus Madis, et kõige rohkem pitsitab põllumehi hinnatõus ja raskused sisendite kättesaadavuses. „Kindlasti on mureks ka sobivate tööliste puudus. Meil oli oma kindel neljane meeste punt, kes igal aastal tulid hooajaks kohale, aga sellel aastal nad siia enam ei pääsenud, kuigi kõik dokumendid olid korda aetud,” kahetseb ta ja lisab, et praegu on põllumajandustootjatel palju hirme – ei teata ju kuidas asjad tulevikus sujuvad, nii on oluline eelnevalt analüüsida ja tarku otsuseid teha, et tootmissisendite kulu ei ületaks saagist saadavat tulu.
Mineraalväetistele hetkel head alternatiivi põllumees ei näe. Ajaotsa sõnul ei ole ta kindel, kas väetisena tõuseb au sisse taas sõnnik, sest selle laialivedu eeldab jällegi diiselkütuse suuremat kasutust, mis muudab omakorda tegevuse kulukaks. Ka tuleb siis hakata tehnoloogiaid välja mõtlema, näiteks otsekülvi tehnoloogiat, et vähem diiselkütust tarvitada. „See omakorda on jälle rohemõtlemise vastane tegevus. Oleme just teinud palju muudatusi, et olla rohkem keskkonnasõbralik, aga praegune olukord pöörab kõik peapeale,” arutles ta. „Määramatust on palju, investeeringuid tehakse mitu aastat ette, nüüd on küsimus: kas need investeeringud tuleks ära jätta. Näiteks masinate ostmisel on ooteaeg aasta. Eelmisel aastal pidime ootama varuosi ja tehnikat Covid-pandeemia tõttu, siis polnud saada põllutöömasinate kiipe, nüüd tuli sõjast põhjustatud kriis sellele otsa.”
Ajaots toob ka esile, et kriis on mõjutanud logistikat, konteinerite ja vagunite kättesaadavus on raskendatud. „Suur hulk vaguneid jäi Venemaale ja mis saab sügisel, on alles lahtine. Sa ei teagi kõiki muutusi ette, üllatusi on kogu aeg tulemas, et mingi asi on puudu ja mingi asi jääb tulemata. Oleme isegi harjunud sellega, et varuosad ei ole enam nii kättesaadavad nagu varem ja tarneahelad on väga pikaks veninud.”
Ühistegevuse usku
Ajaotsa sõnul saab ka keerulistel aegadel abi ühistegevusest, see viib edasi ja suhtlemisest tuleb omakorda vajalikku infot. Heaks näiteks on põllumeeste ühistu KEVILI, mille üks asutajaliige Madis Ajaots on ja mille nõukogus ta pikalt ka oli. „Näiteks on meil KEVILIs oma agronoomid, kes annavad mitte müügimehe nõu väikepõllumehele, vaid jagavad soovitusi spetsialisti vaatest. Ka on meil tihe suhtlemine whatsappis, kus pidevalt suhtleb 180 KEVILI liiget. Selles vestlusäpis liiguvad kiirelt ka seemnemüügi või tehnika teavitused,” tõi ta näiteid.
Madis Ajaots on veendunud, et koostöö võikski olla meie ühine tugevus. „Ukraina näitab meile praegu, mida koostööga saab saavutada,“ sõnas Ajaots.
Kommentaar
2023. aasta võib kujuneda põllumajandussektori jaoks tõeliseks katsumuseks, sest tootmiskulude hinnakasv on selleks ajaks täies mahus jõudnud ettevõtjateni, kuid ilmatikutingimusi ja turuhindade taset on võimatu ette prognoosida, nendib Rannu Seeme OÜ külastusel Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja põllumajandusvaldkonna juht Meelika Sander-Sõrmus. „Riik otsustas alates juunist pooleks aastaks tootmiskulude kiire hinnatõusu leevendamiseks kütuseaktsiisi langetada, kuid teraviljakasvatajate jaoks on väga oluline, et riik jätkaks erimärgistatud kütuse aktsiisi täies mahus soodustusega ka 2023. aastal ja edaspidi,“ rõhutas ta.
Kiire hinnatõus on toonud vajaduse ka suurema hulga käibevahendite järele. Sander-Sõrmuse sõnul on sektoril vajadus soodsate laenu- ja käendusvõimaluste järele läbi Maaelu Edendamise Sihtasutuse. Põllumajandus saab riigilt sellel aastal mõningast abi erakorralisest toetusest, kuid kahjuks on vahendid väga piiratud. „Kuigi kriis ei jäta puudutamata ühtegi ettevõtjat, siis põllumajanduskoja liikmed peavad oluliseks, et toidu varustuskindluse tagamiseks ette nähtud toetus läheks neile tootjatele, keda praegune kriis on kõige enam mõjutanud,“ ütles Sander-Sõrmus.
