Riigikogu Maaelukomisjonis arutati 11. mail põllumeeste kaitseväekohustusega seotud küsimusi. Täpsemalt seda, millistel tingimustel on põllumeeste võimalik vajalike põllutööde ajaks kaitseväest puhkust saada.
Kaitseministeeriumi kaitseväeteenistuse osakonna juhataja Anu Rannaveski selgitas, et kaitseväe puhul tuleb rääkida eraldi reservteenistusest ja ajateenistusest. Reservteenistuse puhul on seaduses säte, mille kohaselt 1. aprillist kuni 1. oktoobrini on põllumeestel õigus taotleda vabastust õppekogunemistel osalemisest.
Ajateenistus kestab 8-11 kuud. Ajateenistusse minemisest teavitatakse ajateenijaid aasta ette. Seadus ei näe ajateenistuse ajal ette vabastust põllumajandustootjatele. Ajateenijad saavad võtta puhkust, aga seda aega ei saa päris vabalt valida, see sõltub väljaõppe ajakavast. Kaitsevägi võib ajateenijaid lubada ka väljalubadele, mille pikkust pole seadus reguleerinud. Seda lubatakse, kui see ei takista väljaõpet. Kevadperioodi probleemiks on, et „Kevadtormi“ näol on tegemist kõige olulisema õppusega, kus harjutatakse brigaadi tasemel. See suurõppus on sisuliselt ajateenijate eksam.
Sellel kevadel on Kuperjanovi pataljonis põllumehed 11 korral taotlenud pikemat väljaluba, nendest 10 taotlust on rahuldatud. Taotlusi pole rahuldatud juhul, kui põhjendus on puudulik või see segab õppuse läbiviimist.
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juht Roomet Sõrmus tõi arutelul esile, et antud murega on koja poole pöördunud sellel kevadel üks põllumees. Koda tegi kaitseväe juhatajale märgukirja, milles palutakse võimalusel arvestada põllumeeste vajadusega hooajatöödeks puhkus võtta. Probleem oli oluliselt suurem möödunud aastal, kus eriolukorra ajal pöördus koja poole ligi 70 põllumeest, kes vajasid kaitseväes viibivat ajateenijat põllumajandustöödele appi.
Maaelukomisjoni liikmed tõid esile, et osaliselt võib põllumeeste kaitseväest põllutööde lubamisel tegemist olla kommunikatsiooniprobleemiga ja ilmselt väga laia probleemiga tegemist pole. Osaliselt on mure, kui ajateenijatel on kohustusi põllumajandustoetustega seoses (nt noortaluniku toetus), kuid nendele olukordadele tuleb leida individuaalsed lahendused.
