Euroopa Liidu Nõukogu, Euroopa Parlament ja Euroopa Komisjon jõudsid sel nädalal kokkuleppele 2030. aasta kliimaeesmärkide suurendamises. Kokkulepped puudutavad näiteks transporti ja põllumajandust, aga ka maakasutust ja metsandust.
Teisipäeval lepiti kolmepoolsetel läbirääkimistel kokku jõupingutuste jagamise sektori uued kliimaeesmärgid. Sellesse sektorisse kuuluvad heitkogustega kauplemise süsteemist välja jäävad valdkonnad ehk transport, põllumajandus, väikesemahuline energiatootmine, tööstuslikud protsessid ja jäätmed. Selle sektori uus üle-euroopaline siht on vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid 2030. aastaks 40%, võrreldes 1990. aasta tasemega. Senine siht oli vähendada heidet 30%. Eesti siht heidet vähendada tõuseb seniselt 13 protsendilt 24 protsendile, võrreldes 2005. aasta tasemega. Liikmesriikidel on vabadus leida kõigi sektorite peale kokku parim ja optimaalsem variant, kuidas eesmärgini jõuda.
Värske otsuse kohaselt tuleb hakata heitkoguseid vähendama järk-järgult, sest on seatud ka iga-aastased sihid. Teataval määral on liikmesriikidele võimaldatud eesmärkide täitmisel paindlikkust: heitkoguse ühikuid saab järgmisest aastatest laenata või teistelt riikidelt osta, samuti on eesmärgi ületamisel tekkiv ülejääk võimalik kanda edasi järgmistesse aastatesse.
Neljapäeval lepiti kokku maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektori (LULUCFi) 2026. -2030. aasta eesmärgid. Need toovad Eestile uue sihttaseme – siduda ligi 2,5 miljonit tonni CO2 ekvivalenti aastaks 2030. Eesti senine kohustus oli siduda aastas 0,5 miljonit tonni CO2 ekvivalenti aastas. LULUCFi valdkonna heide oli 2020. aastal aga ligi 1,3 miljonit tonni CO2 ekvivalenti.
Keskkonnaministeeriumi kliimaosakonna nõuniku Mart Kiisi sõnul on meie eesmärkide proportsionaalne tõus võrreldav teiste Kesk- ja Ida-Euroopa riikidega. „Eesti eesmärkide kasv erinevates sektorites tähendab kahtlemata suurt väljakutset,“ nentis Kiis. „Samas peavad kliimamuutuste leevendamisse oma osa andma kõik sektorid ja liikmesriigid.“
Kiis tõi esile, et LULUCFi lõplikku kokkuleppesse jäid sisse mitmeid liikmesriikidele olulised punktid, mida Euroopa Parlament soovis eemaldada. Näiteks väljendatakse perioodi 2026–2029 eesmärgid iga-aastaste sihtide asemel n-ö kasvuhoonegaaside eelarvena. Kiis tõi välja ka Eestile saavutatud plusspunkti, mille järgi turvasmuldade suure osakaaluga liikmesriikidel on võimalus saada lisakompensatsiooni. Euroopa Parlamendi soovil küll piirati mõnevõrra looduslike häiringute, näiteks tormide või põlengute tekitatud mõju kompenseerimise võimalusi, kuid riikidel on siiski võimalik erakordsete juhtumite hüvitamiseks lisaühikuid saada.
Põllumajanduskoja seisukoht
Mõlema eesmärgi saavutamine seab Eesti põllumajandusele väga suuri väljakutseid. “Eestile seatud LULUCF eesmärgi saavutamine on meile väga suur väljakutse, millega võivad kaasneda tõsised sotsiaalmajanduslikud mõjud Eesti inimestele ja majandusele. Pöördusime koos 11 organisatsiooniga selle murega oktoobri alguses uuesti ka valitsuse poole. Hinnatud on, et eesmärgi saavutamiseks tuleb LULUCF sektorite tootmist vähendada umbes 25%,” ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus.
Sõrmuse sõnul ei õnnestunud läbirääkimistel Eesti sihtasemete osas leevendust saada, kuid kokkulepitud paindlikkused võivad olla abiks eesmärgi täitmisel. “Põllumajanduse puhul on peamiste süsinikuheidet vähendavate meetmetena arutelul olnud turvasmuldadel tootmistegevuse lõpetamine, väheväärtuslike alade metsastamine ning süsinikupõllunduse praktikate rakendamine. Peame oluliseks turvasmuldadel selliste praktikate soodustamist, mis aitavad kaasa kasvuhoonegaaside heite vähendamisele ja süsiniku sidumise suurendamisele. Kuid nende muudatuste elluviimisel peab olema selge arusaam sotsiaalmajanduslikust mõjust ning võimalused nende leevendamiseks,” ütles koja juht.
Põllumajanduskoja hinnangul tuleb kliimaeesmärkide saavutamisel arvestada süsinikupõllunduse potentsiaali ning soodustada üleminekut süsinikupõllunduse praktikatele nagu vahekultuuride kasvatamine, minimeeritud harimine ja viljavaheldus.
Kokkulepe sisaldab ka jõupingutuste jagamise määruse sektorite – transport, põllumajandus, väikemahuline energeetika, tööstus ja jäätmed – 2030. aasta vähendamise eesmärgi tõstmist seniselt 13%-lt 24%-le võrreldes 2005. aastaga. “Vähendamise aluseks olev referentsaasta 2005 on Eesti põllumajandusele äärmiselt ebasobiv, sest just ELiga liitumise järel on Eesti põllumajandus saanud pärast 1990. aastate sügavat madalaseisu uue arenguimpulsi ning tootmine ja põllumajanduslik maakasutus on aasta-aastalt taas suurenenud. Seetõttu peame oluliseks, et alles jäi sektorite vaheline paindlikkus eesmärgi saavutamisel,” selgitas Sõrmus.
“Kuna põllumajandussektoris võib kasvuhoonegaaside heite oluline vähendamine ohtu seada toidujulgeoleku, siis nõustume üldise hinnanguga, et Eestis on jõupingutuste jagamise sektoris suurim potentsiaal heitmete vähendamiseks transpordisektoris. Põllumajandussektoris on arvestades niivõrd ebasoodsat referentsaastat heite vähendamine võimalik vaid tootmise vähendamise kaudu, mis praeguses julgeolekuolukorras pole koja hinnangul mõeldav,” rõhutas koja juht.
Eesti põllumajanduse maakasutus on pigem väheintensiivne ja kuulume mitmete keskkonnanäitajatega ELi paremate sekka. Ettevõtted juba täna rakendavad meetmeid ning otsivad täiendavaid lahendusi, et vähendada oma süsiniku emissiooni, näiteks investeeritakse biometaani tootmisesse ja rakendatakse täppistehnoloogiad. Sõrmuse sõnul näeme paraku, et erinevad Euroopa Liidu keskkonnaalgatused ei suuda meie lähtepositsiooni ja eripäradega piisavalt hästi arvestada. “Nüüd, kus ELi tasandil on kliimaeesmärgid kokku lepitud, vajame ka Eestis selget plaani, kuidas ja milliste tegevustega suudame eesmärgid täita nii, et tagatud on Eesti toidutoomise elujõulisus ja seeläbi meie toidujulgeolek,” rõhutas ta.
Kokkuvõtvalt märkis koja juht, et väga lühikest ajaraami arvestades peavad kliimaeesmärkide saavutamiseks vajalike investeeringute ja tegevuste elluviimist toetama ka tõhusad riigipoolsed meetmed nii toetustele kui kapitalile juurdepääsu soodustamiseks. “Intressimäärade kerkides muutuvad sooduslaenud investeerimisel üha olulisemaks. Koda on näiteks hinnanud, et ainuüksi põllumajanduslikul toormel põhineva biometaani tootmise potentsiaali ärakasutamiseks on vajalik vähemalt 400 miljoni euro suurune investeering,” tõi Sõrmus näiteid vajalikest investeeringutest.
Koja juhi sõnul ei tohi aga ära unustada, et lisaks kliimaeesmärkidele pannakse põllumajandusettevõtetele lähiaastatel terve rida uusi kohustusi ka elurikkuse ja loomade heaolu puudutavates valdkondades, samas tootmiskulud on niigi väga kiiresti tõusnud ja põllumajandustoetused paljude ettevõtete jaoks lähiaastatel pigem vähenevad.
Tasub teada
Eesti kasvuhoonegaaside heitkogustest moodustavad jõupingutuste jagamise sektorid ligi 51%. 2020. aastal oli nende sektorite heide Eestis 5,9 miljonit tonni CO2 ekvivalenti, millest suurem osa tuli transpordisektorist (37,6%), järgnes väikesemahuline energeetika (28,3%) ning põllumajandus (25,4%). Väiksema osa andsid jäätmesektor (4,9%) ning tööstuslikud protsessid ja toodete kasutamine (3,8%). LULUCFi valdkonna heide oli 2020. aastal ligi 1,3 miljonit tonni CO2 ekvivalenti.
Loe lisaks
Ministrid: Kliimaeesmärkide saavutamiseks on vaja toetavat raamistikku
11 organisatsiooni pöördus kliimaeesmäkide küsimuses valitsuse poole
