Loomakasvatajad kogunesid kahel päeval Rakverre, et kuulata sea- ja veisekasvatuse parimaid praktikuid üle maailma. 14. novembril võttis Seakasvatuse sügisseminar fookusesse kaks eduka seakasvatuse vundamendikivi – söötmise ja aretuse. Samas 15. novembri keskendus Lihafoorum küsimusele, kuidas senisest rohkem väärindada Eestis kasvatatud veiseliha ja leida sellele kindel koht ka Eesti restoranide toiduvalikus.
Eesti Tõusigade Aretusühistu tegevjuhi Anu Hellenurme sõnul pööratakse seminaril tähelepanu eelkõige sööda ohutusele ja selle tagamisele farmides. Kogemusi jagavad seminaril välislektorid Taanist, Poolast ja Soomest, sh tutvume põhjanaabrite sigade karjaterviseprogrammiga Sikava.
„Nagu kõigile on hästi teada, siis muuta saame vaid seda, mida mõõdame. Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS-s on sigade jõudluskontrolli viinud läbi viimased kakskümmend aastat ja kõige paremad on tulemused üle 500-pealistes karjades. Väiksemates 100-200 emistega karjades saaks tulemusi oluliselt parandada ja mõnedes maakondades oleks vajalik paremini jälgida karjade tõulist kooseisu, sest ristandsead on viljakamad. Seminaril analüüsitaksegi, milliseid tulemusi on realistlik saavutada kohaliku tõumaterjaliga, millised on sagedamini tehtavad vead ning kuidas tootmisnäitajad mõjutavad farmi kasumlikkust,“ rääkis Hellenurme. „Kaasaegses maailmas, kui oleme kiirete globaalsete muutuste keerises, on kohalik traditsiooniline põllumajandus ja sealiha tootmine ankruks, mis tuletab meile meelde, kui oluline on säilitada oma minevikku, kuid samas võtta omaks ka uuendused. Säästva põllumajanduse mõiste on aktuaalsem, kui kunagi varem ja nagu elu näitab, ei ole kohaliku toidu tootmine mitte grammigi vähem aktuaalne kui sajand tagasi,“ lisas Hellenurme.
Oma Eesti liha
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja toiduvaldkonna juht Meeli Lindsaar ütles 15. novembri Lihafoorumi teemasid kommenteerides, et veiseliha väärindamine vajab Eestis senisest rohkem tähelepanu. „Loomakasvatuse eesmärgiks on kestlik toidutootmine, kus võrdselt leiavad kasutamist nii liha kui subproduktid. Sellesse saavad oma kaaluka panuse anda restoranide peakokad, kelle köökides väärindatakse oma Eesti liha,“ lausus Lindsaar. „Loomakasvatajate tuleviku märksõnadeks on ringbiomajandus ja kliimatark põllumajandus. See tähendab terviklikku valdkonna käsitlemist ehk biomassi, toidu, sööda, biokütuste, energia jm tootmist,“ võttis teemad kokku toiduvaldkonna juht.
Lindsaare sõnul toobki igal aastal toimuv Lihafoorum kokku Eestis lihatootmisega seotud inimesed – loomakasvatajad, lihatöötlejad, kaupmehed, teadlased, kõik need, kellele jaoks on oluline kodumaise liha tootmine ja põllumajanduse jätkusuutlik tulevik. Foorumil räägitakse lihasektori strateegilisest rollist, globaalsetest arengutest, ühistegevusest ja Eesti liha kvaliteedist.
Rohkem infot: https://epkk.ee/sundmused/
