Liivimaa toiduteel sai taaskord tõdeda sarnasusi oma lõunanaabritega

 
Allikas: Reve Lambur, maaeluvõrgustik
2. mai 2019. a

Liivimaa toidutee on 3-aastane projekt, mida rahastatakse Eesti-Läti INTERREG programmist, mille peamiseks eesmärgiks on luua uus turismitoode – Liivimaa maitsed võrgustik. 

Infot projekti kohta MTÜ Eesti Maaturism veebilehel.

   

Projekti raames toimub mitmeid erinevaid tegevusi: (ühis)seminarid, (ühis)õppereisid, messidel ja laatadel osalemine, liikmeskonna koolitamine ja ettevõtjate võrgustiku loomine. 

Seekord toimus ühisseminar Liivimaa piirkonna toidupakkujatele Lätis Vidzeme piirkonnas, nii Eestist kui ka Lätist osales ligikaudu 15 inimest.

Taaskord sai tõdeda, et kuigi meie keeled on väga erinevad, siis selle piirkonna toidukultuur on ikkagi väga sarnane. 

Esimesel päeval toimus ringreis Vidzeme piirkonnas asuvate kohaliku toidu tootjate ja pakkujate juurde.

Ungurmuiža mõis – http://ungurmuiza.lv/ 

Tegemist ainukese puubarokk ehitisega Lätis, aastast 1732. Algselt oli vaid muuseum, nüüd on seal ka restoran ja 8 tuba majutuseks.

Restoranis kasutatakse kohalikku toorainet, seetõttu hooajaline menüü. Suve tippsündmused: ooperipäevad, tähtede öö – vabaõhukino. Aastas on mõisas kokku 12-13 tuhat külastajat: üritused, turismifirmad, üksikkülastajad.

     
     
     

Raiskuma pruulikojas „Raiskumietis“ alustati õlletootmisega 1870ndatel. Lisaks küpsetatakse tootmises leiba ja suitsutatakse liha. Kõik ahjud on puuküttega. 

https://www.facebook.com/raiskumietis/

     
     
     

Restoran Jonatha – https://www.jonathanspahotel.com/

Tegemist on eelkõige kinnisvara arendusega. See on justkui linn looduses, kus on aega mõtiskleda, isegi raamatut lugeda. Kõik majad asuvad vee ääres ja on rookatustega. Kokku on hetkel 100 maja, plaanis on jõuda 300 majani.  Kompleksil on oma SPA ja restoran.

Seal sain ka tõelise maitseüllatuse osaliseks, kui püreesupis oli tavapärase peekoni asemel hoopis verivorst.

     
     
     

Disainihotell – Annas, kus on ka Kannas restoran ja Vannas SPA http://www.annashotel.com/

15 aastat tagasi renoveeritud mõis, mille omanikud on disainerid. Restoranis pakutakse kohalikku toitu, Hotellis on vaid üheksa tuba, kokku 18 kohta. Samuti on olemas väike SPA.

     
     
     

Seminaril anti mitmeid kasulikke näpunäiteid

Seminaril, mis toimus Vanadzina maja´s Cesises, anti näpunäiteid, mida ja kuidas oma klientidele Liivimaa toidu piirkonnas pakkuda.

 
  • Straupe laada saamiselugu, Baiba Smilga

Laada korraldamisega alustati 11 aastat tagasi ning see toimub iga kuu.
http://straupestirdzins.lv/lv/

Straupe laada korraldajad avastasid enda jaoks Slow Food organisatsiooni, kus on oma kohustused ja kontrollid, kuid samas avab ka palju uusi võimalusi. Näiteks on võimalus osaleda Itaalias suurtel Slow Food laatadel, kus osaleb umbes 160 riiki. Pärast Slow Food´iga liitumist avanes võimalus liituda ka ülemaailmse laatade liiduga „Earth Markets alliance“. Ka seal on omad tingimused – laatadel on lubatud vaid kohalik toit (40 km raadius, mida natukene laiendati, sest Lätis on 40 km suhteliselt tühi ala), laadale ei ole lubatud edasimüüjad ja suurtootjad, müüakse hooajalisi tooteid ning toit peab olema kasvatatud keskkonna jätkusuutlikkusele mõeldes.

Baiba tõi välja, millest on Liivimaa piirkonna toit oma mõjutuse saanud: 

  • geograafia,
  • kliima (meil on aastaajad, mistõttu oskame hoidiseid teha – see on meie eripära => hooajalisus),
  • ajalugu (need, kellega me oleme juba sajandeid, need ongi Meie, seepärast meeldibki meile rosolje ja seljanka),
  • traditsioonid:
    • jahipidamine – metsulukid
    • kalad – valik ei ole lai, aga maitsvad
    • looduses kasvavad taimed, sh seened, ürdid (need on väga eestlaslik ja lätilik!) – see, et me tunneme metsataimi, on suur väärtus!
    • teraviljatoidud – oder ja rukis.
    • köögiviljad – hernes, uba, kaalikad, rõikad, läätsed
    • loomaliha ja piimatooted
    • traditsioonilised joogid (vesi, kasemahl, sh selle hapendamine, taimeteed, sh põdrakanepitee, kali (Lätis: kvas), limonaadid, õlu, vein, handsa (metsakohin, puskar), marjaliköörid

Toidu ja joogi kokku sobitamine

  • Praegu on vabamõtlemise aeg – õigus teha nii, nagu meile meeldib. Hea on see, mis meile maitseb.
  • See, mis toidu eriliseks teeb, on LUGU ja see, mis teile meeldib. 
  • Kuid mõned põhitõed on olulised: nt Läti toidule sobib juurde Läti jook jne…

Armas teadmine: Kõik, mis tuleb südamest ja on valmistatud teie enda kätega, on teie külalistele parim. Tähtsaim ei ole see, et teie vein, õlu jm on maailma parim, vaid oluline on see, et annate edasi oma perekonna traditsioone ja hoiate oma riigi traditsioone ja see uhkus on kõige olulisem.

  • Signe Meirane – Läti toidublogijagastronoomia influenser, kokaraamatute autor, ajakirjanik

Mõned mõtted Signelt: 

  • Ellu jääb see, kes muutub, kuid ei kaota oma selgroogu ja juuri
  • Kui lähen kaugele maale, siis ma ei eelda, et saan sealt oma riigi toitu, ikka tahan kohalikku toit
  • Kergem toit, hea lugu, toidud kohalikust toorainest – loo võib ise välja mõelda, kuid tähtis on, et toote päritolu on kohalik.
  • Koostöö on väga-väga oluline! Kuid sageli on see ühenduse võtmine mitme tootjaga, et saada seda kohalikku toodet – on keeruline!
  • Söögikohti on VÄGA palju ja inimestele jääb meelde, kui kusagil on midagi OMA

Julgustus: Välja sülitada on alati võimalik. Maitske ja proovige!

Kindlasti said ühisseminaril osalised häid mõtteid ja ideid! Loodame, et selliseid koostööüritusi jätkuvalt korraldataks ning et ettevõtjatel oleks jaksu neist osa võtta.

 

https://www.maainfo.ee/index.php?article_id=7283&page=3265&action=article&

Eelmine luguLiivimaa maitsete retk algas Jõgevamaalt
Järgmine luguLiivimaa ja tema ajaloohõnguga maitsed