Eile Tartus toimunud Lihafoorumil toodi esile muret tekitav trend, mille kohaselt hinnasurve all olevad lihatööstused on sunnitud vähendama liha osakaalu mitmetes vorstides ja teistes lihatoodetes. Tekkinud on olukord, kus näiteks erinevate kaubamärkide all müüdav Lastevorst, Doktorivorst või Krakovi poolsuitsuvorst erinevad väga palju oma koostiselt. Valvsat meelt nõuab ka hakkliha ja hakklihasegude eristamine poeletil. See nõuab tarbijatelt suurt tähelepanu ostuotsuste tegemisel.
Sellise olukorra üheks põhjuseks on suurenev kaubanduse surve tootjatele. Probleemi mõistmiseks tuleb rõhutada, et kaubavaliku poeletil kujundab väga olulisel määral kaubandus ise. Kuna kaubandusketid suurendavad pidevalt omabrändi (Private Label) toodete valikut, mis hinnaskaalal asetsevad enamasti odavamal poolel, siis on ka tööstused sunnitud odavamaid ja seetõttu ka vähema lihasisaldusega tooteid pakkuma.
Kaubanduse arusaamist mööda ei ole oluline mitte toodete valik erinevas hinnaskaalas, vaid pigem odavamas hinnaklassis. Nagu varasemalt on meedias üks kaubanduskett selgitanud, ei ole mõistlik müüa 60-80-kroonist vorsti, kui kõrval on sama nimega konkurendi vorst 35-kroonise kilohinnaga. Kallimat vorsti ei ostaks ju keegi!
Paraku ei ole võrreldavad sama nimega, kuid toote sisult erinevad tooted. Kuna ühes on odava hinna saavutamiseks kasutatud võimalikult vähe liha, siis ei suudagi lihast tehtud vorst sellega konkureerida ning suurema lihasisaldusega vorst ei pruugi sattuda kaubanduses pakutavate toodete nimekirja.
Sellest nõiaringist väljamurdmiseks vajavad tööstused tarbijate abi. Inimesed peavad hakkama lugema toodetel olevat tootekirjeldust ja jätma letile meile nii ahvatlevate hindadega mittelihast tooted ja pigem eelistama natukene kallimat toodet. Lisaks saame tarbijate abil tõrjuda poelettidelt kaubanduse tellimusel praktiliselt tundmatu päritoluga valmistatud lihatooted, milles paljudel juhtudel liha osakaal on kaduvväike.
Tarbijad, palun nõudke poes ka erinevate lihatööstuste tooteid, mis kindlasti suurendaks valikut kvaliteetsete toodete osas. Eestimaal on väga palju lihatööstuseid, kellest paljud ei ole võimelised või ei soovi kaubanduse poolt seatud tingimusi täit(m)a. Seega tekib oht, et lettidel jääb kvaliteetse toidu osakaal üha väiksemaks ja aina suurema osa haarab enda alla kaubanduse tellimusel valmistatud odav toode.
