27. novembril toimus Tallinnas Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja Lihafoorum 2012. Tänavuse lihafoorumi põhiteema oli ühistegevus. Eestis puudub praegu lihatöötlejate katusorganisatsioon, mille ülesandeid EPKK lihatoimkond ja lihafoorum on püüdnud täita.
Tootjate põhieesmärk on täita tarbijate soove ja teenida kasumit. „Eesti lihasektori ühine tegutsemine on kasulik nii tootjale, töötlejale kui ka kauplejale. Ühine tegutsemine aitab väiketootjatel optimeerida kulusid ning tegutseda majanduslikult tulusalt. Suurtel tootjatel aitab koostöö paremini läbi lüüa rahvusvahelises kontekstis. Ettevõtete suurus on ju väga suhteline, nii on meie suured ettevõtted maailma mõõtmeis väikesed. Kõikidel tootjatel on sarnaseid probleeme, mida üheskoos saab lahendada. Lihasektori ettevõtete koostöö vajab oluliselt parandamist,“ toonitas EPKK lihatoimkonna juht Riho Kaselo.
2012. aasta esimesel poolaastal toodeti Eestis eluskaalus 55 304 tonni liha, seda on 3% vähem kui aasta varem samal perioodil. Suurenes sea-, lamba- ja kitseliha ning vähenes veise- ja linnuliha tootmine.
Sealiha toodeti tänavu esimesel poolaastal eluskaalus 33 786 tonni, mida on 1% võrra rohkem kui mullu samal ajal. Seakasvatust ja sealiha kaubandust on mõjutanud käesoleval aastal kehtima hakanud elusloomade ekspordikeeld Venemaale. Selle tulemusel on käesoleva aasta esimese viie kuuga võrreldes mullusega kasvanud sealiha eksport ca 1,5 korda. Põhiliselt viidi sealiha Lätti, Soome ja Leetu. Esimesel poolaastal oli kallinenud söödateravilja tõttu kallinenud ka sealiha hind.
Veiseliha toodeti eluskaalus 9 128 tonni, mida on eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 14% vähem. Veiseliha osatähtsus kogu lihatoodangus on langenud 17%-ni. Kaubandusstatistika järgi ületas veiseliha import eksporti ca kolm korda. Põhiliselt tuuakse veiseliha Lätist ja Poolast. Nõudluse vähenemise tõttu on tänavu vähenenud eluloomade eksport Türki.
Linnuliha toodang oli tänavu eluskaalus 11 807 tonni, mida on 3% vähem kui aasta tagasi samal perioodil. Eesti isevarustatuse tase on linnuliha osas vaid 59 protsenti. Põhiliselt imporditakse linnuliha Leedust ja Soomest.
Lamba- ja kitseliha toodeti tänavu esimesel poolaastal eluskaalus 583 tonni, mida on 7% rohkem kui eelmisel aastal samal perioodil. Kaubandusstatistika põhjal lambaliha eksport suureneb – kui eelmisel aastal viidi viie kuuga välja 34,7 tonni lambaliha, siis tänavu samal perioodil üle kahe korra rohkem. Põhiline ekspordipartner on Taani.
Foorumiks ilmus artiklite kogumik.
 |
Lae alla foorumi trükise pdf. |
Lihafoorumi esitlused:
Lihasektori ülevaade ja arengusuunad
Illar Lemetti, Põllumajandusministeerium
Majanduskonjunktuur ja lihaturu arengud
Marje Josing, Konjunktuuriinstituut
Lihatööstused
Maie Niit, Otepää Lihatööstus Edgar
Vaemla tootearenduskeskus
Omari Jõpiseljal, MTÜ Hiiu Veis ja Lammas
Lihatehnoloogia alane teadusarendus
Aarne Põldvere, Maaülikool, Eesti Tõusigade aretusühistu
Sigade aretuse mõju rümba lihasusele
Aarne Põldvere, Eesti Tõusigade aretusühistu, Maaülikool
Lihaveiste aretus
Tanel Bulitko, Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu
Lambalihasektori ülevaade
Ell Sellis, Eesti Lambakasvatajate Selts
Sealihasektori ülevaade
Einar Jakobi, Viru Lihaühistu
Lihaveisesektori ülevaade
Aldo Vaan, Lihaveisekasvatajate Selts
