Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda viis veebruaris läbi Eesti piimatootjate küsitluse. Küsitlusele vastas 202 piimatootjat (3 vastanud kvoodiomanikul lehmad puudusid). Kokku on Eestis 1140 piimatootmisega tegelevat piimakvoodi omanikku. Seega osales uuringus 17,7% tootjatest.
Uuringu tulemused on esinduslikumad suuremate tootjate kohta, kuna nendes suurusgruppides vastas küsimustikule üle ühe kolmandiku tootjatest. Karjade struktuuri kirjeldamiseks on võetud Jõudluskontrolli Keskuse andmed. Jõudluskontrolli all on Eestis 1018 karja.
| Karja suurus | Karjade arv | Vastajate arv | Vastajate % |
| 1-10 | 341 | 16 | 4,7% |
| 11-50 | 377 | 63 | 16,7% |
| 51-100 | 93 | 41 | 44,1% |
| 101-300 | 120 | 39 | 32,5% |
| 301-600 | 63 | 23 | 36,5% |
| 601-… | 24 | 17 | 70,8% |
| Kokku | 1018 | 199 | 19,5% |
Küsitluse tulemused
Viimastel aastatel on Eesti piimatootmisesse palju investeeritud. Siiski vastasid pooled piimatootjad, et nende ettevõttes toimub tootmine vanades lautades, millesse pole oluliselt investeeritud. Umbes kolmandik vastajatest märkis, et piima toodetakse uutes või rekonstrueeritud lautades. Umbes 15% juhtudest on kasutusel nii uued kui vanad laudad.
Investeeringute tase suurusgruppide lõikes on siiski erinev. Keskmisest vähem on lautadesse investeeritud 1-50 ja 101-200 lehmaga ettevõtetes. 1-10 lehmaga karjade omanikest 81% toodab piima vanades lautades, 101-200 lehmaga karjadest peetakse vanades lautades 77% ning 11-50 lehmaga karjade hulgas on vanade lautade osakaal 56%. Kõige väiksem on vanade lautade osakaal 301-600 lehmaga ettevõtetes (22%). Ka kõige suuremates ettevõtetes on vanade lautade osakaal keskmisest tunduvalt madalam (35%).
2009. aastaga võrreldes olid 2007. ja 2008. aasta Eesti piimatootjatele väga soodsad. Piima kokkuostuhind oli kõrge ja võimalused investeerimiseks olid head. 2009. aasta seevastu oli piimandussektorile katastroofiline. Piimaturg kukkus kokku ja piima eest maksti tootmise omahinnast tunduvalt vähem. Kuigi viimase kolme aasta jooksul on olnud ka mitu head aastat, siis ilmselt viimane aasta on head ajad varju jätnud. 56% vastajatest ütles, et nad on viimase kolme aasta jooksul tõsiselt mõelnud ettevõtte laiendamise ja piimatootmise suurendamise peale. 44% vastajatest laienemise plaane pole pidanud. Seejuures 80% vastajatest nimetas kõige olulisemaks laienemist takistavaks teguriks majanduslikke põhjuseid (väikesed toetused, madalad turuhinnad, karmid laenutingimused jms). 13% vastas, et soov laienemiseks puudub. 3% arvates on kõige olulisemaks laienemist takistavaks teguriks liiga väike piima tootmiskvoot ning 4% nimetas muid põhjuseid (puudub vajalik maa, probleemid tervisega jne).
Siiski on üle 50 lehmaga karjade omanikud keskmisest rohkem laienemise peale mõelnud. Kõige väiksemat soovi või võimalust laienemiseks on näinud 1-10 lehmaga ettevõtted. Nendest vaid 12% on mõelnud laienemisele. Ka 11-50 lehmaga karjade omanikud on keskmisest vähem mõelnud ettevõtte suurendamise peale (41% vastajatest). Vastavad näitajad korreleeruvad ka näitajaga, et just 1-50 lehmaga ettevõtetes on vanade lautade osakaal suhteliselt suurem ning piimatootmisesse pole oluliselt investeeritud.
Uueks kvoodiaastaks, mis algab käesoleva aasta aprillis, kavatsevad tootmiskvoodi surendamist taotleda pooled vastajatest. Pooled tootjad kvoodi suurendamist uuel kvodiaastal ei soovi. Seejuures 1-10 lehmaga ettevõtetest ei kavatse 94% kvoodi suurendamist taotleda. 11-50 lehmaga etevõtetest ei soovi kvoodi suurendamist 54% vastajatest, 201-300 lehmaga ettevõtetest 59% ning üle 601 lehmaga ettevõtetest 53%. Teistes suurusgruppides üle poole ettevõtetest kavatseb kvoodi suurendmist taotleda.
Euroopa Liit on kokku leppinud, et piima tootmiskvoodid kaotatakse 2015. aastal. See tähendab, et ühenduse piimaturgu liberaliseeritakse ja võib toimuda tootmismahtude muutusi liikmesriikide vahel. Koguni 68% vastajatest siiski leiab, et piimakvootide ärakaotamine ei tohiks nende ettevõtte arengut ohustada. 11% vastajate arvates see kindlasti ohustab nende piimatootmise arengut ja 21% arvab, et see muutus pigem ohustab ettevõtte arengut.
Suurusgrupiti on suhtumine piimakvootide ärakaotamisse siiski väga erinev. Keskmisest suuremat muret tootmiskvootide ärakaotamise üle tunnevad suuremad piimatootjad, st ettevõtted, milles on üle 201 piimalehma. Samuti näevad kvootide kaotamisel keskmisest suuremat ohtu 51-100 lehmaga ettevõtted. Kõige vähem muretsevad kvootide kaotamise pärast 1-10 lehmaga ettevõtted. Uuringus osalejad ei pidanud oma vastust põhjendama. Silma jääb aga see, et kvootide ärakaotamises näevad väiksemt ohtu need ettevõtted, kes on lautadesse vähem investeerinud (1-10, 11-50, 101-200). See lubab arvata, et nende ettevõtete jätkusuutlikkus on pikemas perspektiivis üldse küsitav.
Mõtlemapanev on fakt, et 9% vastajatest märkis, et nad kavatsevad viie aasta perspektiivis tootmise lõpetada. Üle 14% märkis aga, et ettevõte tõenäoliselt ei tooda viie aasta pärast enam piima. Seega ligi veerand piimatootjatest kavatsevad või on sunnitud tootmise lõpetama.
Kõige halvem on olukord väikeste talude osas. 1-10 lehmaga ettevõtetest tervelt 73% märkis, et nad kavatsevad kindlasti või tõenäoliselt viie aasta jooksul piimatootmise lõpetada. Keskmisest skeptilisemad tuleviku suhtes olid ka 71-100 lehmaga ettevõtted. Kõige kindlamad tootmise jätkamise osas olid kõige suuremad piimatootjad, 301-600 lehmaga karja pidajatest vaid 4% märkis, et võivad tootmisest loobuda. Üle 600 lehmaga ettevõtted jätkavad kõik.
Küsitlus kinnitab viimaste aastate trendi, mille järgi igal aastal lõpetab sadakond ettevõtet piimatootmise. Kui seni pole vaatamata tootjate arvu vähenemisele toodetud piima kogus vähenenud, siis viimasel raskel aastal on paraku vähenenud ka piima kogus.
