Valitsuskabineti teisipäeval tehtud otsusega laieneb kogukonna juhitud kohaliku arengu (CLLD) lähenemine lisaks Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondile (EAFRD) ka Euroopa Sotsiaalfondi (ESF+) ja võimalusel Euroopa Regionaalfondi (ERF) meetmetesse.
Kohalikku elu edendava ELi algatusprogrammi LEADER lähenemise laienemisega teistesse Euroopa struktuurifondidesse on hakatud kasutama väljendit kogukonna juhitud kohalik areng, mis loob senisest suuremad võimalused nii kohalike kogukondade kui ka piirkondade arendamiseks.
Eesti LEADER Liit, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ja Eesti Külaliikumine Kodukant leppisid 2018. aasta lõpus kokku, et organisatsioonid töötavad ühiselt tugeva maaelu- ja põllumajanduspoliitika ning kogukonna juhitud kohaliku arengu rakendamisraamistiku loomisel Euroopa Liidu programmiperioodiks 2021–2027. Selleks, et kohalikku integreeritud arengut võimestada ja luua suuremat territoriaalset sidusust tegid ühendused ettepaneku kogukonna juhitud kohaliku arengu metoodika rakendamist kohalikul ja regionaalsel tasandil veelgi tugevdada.
2020. aasta novembris saatsid liidud valitsusele ühise pöördumise, milles toetati taaskord Maaeluministeeriumi poolt valitsuskabinetile esitatud CLLD lähenemise rakendamisskeemi ning tehti ettepanek lisada sellele Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF), mille vahendeid tuleks alt-üles lähenemise kaudu suunata regionaalse ebavõrdsuse vähendamiseks, linnade ja maapiirkonna sidustamiseks, ettevõtluse arendamiseks, arukate külade tüüpi algatusteks ning digi- ja rohepööret toetavate lahenduste ellu kutsumiseks kohalikul tasandil.
Maaeluministeerium esitas Vabariigi Valitsusele otsustamiseks analüüsi ja ettepanekud kogukonna juhitud kohaliku arengu lähenemisviisi rakendamiseks. Kogukonna juhitud kohalik areng on meetod, mis toob otsustustasandi kohalikule elanikule lähemale läbi era- ja avaliku sektori partnerluses koostatud piirkondlikel eripäradel põhinevate kohalike arengustrateegiate. Lähenemise alustalaks on kohalikud tegevusgrupid, kes on moodustunud kohaliku tasandi era-, avaliku ja mittetulundussektori koostöös konkreetsetes tegevuspiirkondades.
„EL maaelu poliitika üht edulugudest, enam kui 20 aastase ajalooga LEADER lähenemise positiivseid tulemusi on märgatud ka teistes valdkondades ning juba käesoleval perioodil laiendati selle rakendamise võimalusi muudesse fondidesse. Paljud liikmesriigid on seda võimalust ka kasutanud,“ sõnas maaeluminister Urmas Kruuse.
„LEADER lähenemine on võimaldanud kohalikku tasandit puudutavad otsused tuua kohalikule inimesele ja kogukonnale lähemale,“ ütles Urmas Kruuse. „Suurem valdkondade esindatus kohalikul tasandil võimaldab laialdasemat koostööd erinevate sektorite vahel, mitmekesistab teemade valikut piirkonna arendamisel ning tugevdab kohaliku tasandi võimekust aidata kaasa piirkonna arengule.“
Kogukonna juhitud kohaliku arengu lähenemisviisi lõplik rakendusskeem töötatakse välja seotud osapoolte koostöös.
LEADER on Euroopa Liidu ühenduse algatusprogramm, mida on rakendatud üle 20 aasta ning mis on saanud oma nime prantsuskeelsest lausest Liaison entre actions de développement de l’economie rurale, mis tõlkes tähendab “Seosed maamajandust arendavate tegevuste vahel”. Eestis tegutseb käesoleval programmiperioodil 26 kohalikku tegevusgruppi ja 8 kalanduse algatusrühma. 2020. aasta lõpuks oli LEADER meetme raames (EAFRD) esitatud 6787 projektitoetuse taotlust, millest rahuldati 3897 taotlust ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondis esitatud 1382 projektitoetuse taotlust, millest rahuldati 875 projektitaotlust.
