Naised osalevad põllumajandussektoris üsna aktiivselt ja paljud neist ka juhtidena, kuid eesti keeles on selle tegevuse markeerimiseks ikkagi kasutusel soopõhine sõna: põllumees. Lihaveiste kasvataja Jane Mättik ütles, et teda pani põllumajanduse kasuks otsustama armastus looduse ja loomade vastu.
Mätiku Mahe Talumeierei juht ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja nõukogu aseesinaine Mirjam Pikkmets ja lihaveiste kasvataja Jane Mättik on seda meelt, et aina enam naisi teostavad ennast põllumajanduse ja toidutootmise sektoris erinevate astmete juhtidena ning teevad seda täie pühendamisega. Õnneks on põllumajandus viimase paarikümne aastaga läbi teinud suure muutuse ja raske füüsiline töö on usaldatud peaasjalikult masinate hooleks. Naistelt eeldab sektoris töötamine erialaseid teadmisi ja oskusi, et nii eripalgelises keskkonnas hästi hakkama saada. Lisaks loomakasvatuse või toidutehnoloogia heale tundmisele, tuleb olla sinapeal põllutehnikaga. Kui isiksuseomadustest rääkida, siis on vaja head stressitaluvust ja rahulikku meelt – seda läheb vaja kiirelt vahelduva ilmastikuga toimetulekuks, mis loomakasvatajatele esitab pea igapäevaseid väljakutseid.
Kuula „Põllult taldrikule“ saates, mida kanged naised arvavad elus maal või millal tuli pimeduse hakul põgeneda metslooma eest ja kuidas vastsündinud vasikaga joosta läbi püdela pori ning kuidas oma visaduse ja jonniga ka suurematest takistustest üle on saadud. Saade on kuulatav SIIT.
