Valitsus kiitis eile heaks seadusemuudatused, mille kohaselt saavad põllumajanduses ja kalanduses kasutatavat erimärgistusega diislikütust (nn sinine diisel) alates 2023. aastast osta üksnes asjakohases registris arvel olevad ostuõigusega isikud. Põllumeeste ootus on, et seadusemuudatuse tulemusel kütuse kättesaadavus maatanklates ei halveneks.
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda peab äärmiselt oluliseks erimärgistatud diislikütuse väärkasutamise vähendamist. “Koja ootus on, et põllumajandus- ja kalandussektor saaks soodusmääraga kütust jätkuvalt kasutada. Sinise diiselkütuse väärkasutuse vähendamise kaudu saavutatud kokkuhoid tuleks aga suunata põllumajanduses kasutatava kütuse aktsiisisoodustuse suurendamiseks, mis aitaks põllumajandusettevõtetel kiiresti kasvate tootmiskuludega paremini toime tulla. Eestis maksustatakse põllumajanduskütust oluliselt kõrgemalt kui näiteks Lätis ja Leedus,” ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus.
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda väljendas siiski juba käesoleva aasta mais maaeluministeeriumile saadetud arvamustes kartust, et seaduse muudatus võib viia olukorrani, kus väiketanklad võivad lõpetada erimärgistatud diiselkütuse müügi ning sellest lähtuvalt võib märkimisväärselt väheneda selle kättesaadavus maapiirkondades. Koja hinnangul ei ole kütuse kättesaadavuse halvenemine maapiirkondades aktsepteeritav.
“Põllumajandus- ja kalandussektoris võib kasutada erimärgistatud diislikütust, millele kohaldub tavadiisliga võrreldes soodsam aktsiismäär. Kuna seda kütust on üsna lihtne osta, on viimase 20 aasta jooksul seda võimalust rohkelt kasutanud ka isikud, kes pole seotud põllumajanduse ega kalandusega,“ selgitas maaeluminister Urmas Kruuse. „Seetõttu jääb riigil igal aastal saamata mitu miljonit eurot aktsiisitulu – Maksu- ja Tolliameti andmetel näiteks 2020. aastal 1,63 miljonit ning 2019. aastal 2,18 miljonit eurot.“
Ministri sõnul saavad seadusemuudatuse kohaselt eriotstarbelise diislikütuse ostuõiguse põllumajanduse ja kalandusega tegelevad juriidilised isikud ja füüsilisest isikust ettevõtjad. Ostuõigust ei saa füüsiline isik, kes ei ole registreeritud ettevõtjana. Ostuõiguse annab Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA). Kalanduses kasutatakse ostuõiguse kontrolliks kutselise kalapüügi registrites olevaid andmeid.
“Püüame hoida ostuõiguse andmise põllumajandus- ja kalandussektorile võimalikult lihtsana. Hinnanguliselt 98% sektoris tegutsevatest ettevõtjatest saab ostuõiguse automaatselt ja ise midagi tegema ei pea,“ lausus Urmas Kruuse. „Aktsiisisoodustus saadakse endiselt kütuse ostmise hetkel. Kütuselimiite ostuõigusega isikule ei kehtestata.“
Maaeluminister lisas, et erimärgistatud diislikütuse ostuõiguse saavad ligemale 7700 põllumajandustootjat: „Näeme, et muudatuse tulemusena saavad erimärgistatud diislikütust osta ainult ostuõigusega isikud, mistõttu väheneb senine ostjate arv 3–4 korda.“
Võrdluseks – 2020. aastal ostis eridiislit 20 800 isikut, kellest enam kui 15 000 puhul nägi Maksu- ja Tolliamet väärkasutuse riski. Viimastel aastatel on väärkasutuse riskiga isikud ostnud aastas kuni kuus miljonit liitrit erimärgistatud diislikütust.
“Aastane aktsiisisoodustuse maht põllumajanduses on ligi 25 miljonit eurot – tegu on sektori jaoks olulise meetmega. Seda eriti praegu, kui muud sisendid on märgatavalt kallinenud,“ tõdes Urmas Kruuse.
Maaeluministeerium arutas vedelkütuse erimärgistamise seaduse ja Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmise seadusega kaasnevaid muudatusi erimärgistatud diislikütuse müügil põllumajandussektori esindusorganisatsioonidega ja kütusemüüjatega eelneva kahe aasta jooksul. Ette tuleb valmistada veel vajalikud registriarendused.
Erimärgistatud diislikütuse uus ostuskeem hakkab kehtima 1. jaanuaril 2023.
