Aktsiooni „100 rukkipõldu ja miljon leiba Eestile!“ raames külvati esimene rukkipõld

Rkis esimesele pollule24. augustil korraldasid Eesti Rukki Selts, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ja Eesti Põllumeeste Keskliit suure külvipäeva, millega algas ülemaaline aktsioon “100 rukkipõldu ja miljon juubelileiba Eestile!”. Eesti Vabariigi 100. aastapäevale pühendatud ettevõtmise esimese rukkipõllu külvas rukkikuningas Hans Kruusamägi. Külvipäev toimus Väike-Maarja vallas Lääne-Virumaal. Esimese rukkipõllu külvamisel osalesid teiste hulgas maaeluminister Urmas Kruuse, Eesti Rukkiseltsi president Vahur Kukk, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus, Eesti Põllumeeste Keskliidu juhatuse esimees Vahur Tõnissoo ja Eesti Leivaliidu president Uno Kaldmäe.

“Eestlasele on oma leib laual tähendanud iseseisvust ja väärikat toimetulekut. Vanasõnagi ütleb ju, et kelle leiba sa sööd, selle laulu ka laulad. Eks me taha ikka oma laulu laulda. Ja sellepärast alustamegi nüüd, kui Eesti iseseisvuse taastamisest on möödas veerandsada aastat ja ees seisab meie riigi sajas aastapäev, suurt ülemaalist aktsiooni oma rukkileiva esiletõstmiseks. Kutsume ühinema nii rukkikasvatajaid kui omamaisest viljast küpsetatud leiva sööjaid!”, ütles Eesti Rukki Seltsi asepresident, rukkikuningas Hans Kruusamägi.

Eesti Rukki Selts algatas tänavu kevadel Eesti Vabariigi 100. aastapäevale pühendatud ülemaalise liikumise “100 rukkipõldu ja miljon juubelileiba Eestile!”. Liikumise üldisem eesmärk on hoida elus eesti rukkikultuuri, rukki kasvatamise, tarbimise ja aretamise traditsioone, pärandades ka uutele põlvkondadele austuse leiva ja leivavilja vastu. Lähem eesmärk on teha omalaadne ja maitsev juubelikingitus Eestile.

“Alates Eesti taasiseseisvumisest on rukkikasvatus Eestis oluliselt vähenenud – kui 25 aastat tagasi kasvatati Eestis rukist koguni 60 000 hektaril, siis tänavu vaid 12 200 hektaril. Kahetsusväärselt on umbes kolmandiku võrra viimase 15 aasta jooksul langenud ka rukkitoodete tarbimine Eestis. Soovime selle ettevõtmisega väärtustada Eesti leiba ja kohalikku rukkikasvatust, et rukkist valmistatud väärtuslikud toiduained jõuaksid taas üha rohkem eestimaalaste toidulauale,” ütles teraviljakasvatajaid, jahutootjaid ja leivatööstusi koondava Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus.

3. juunil 2016 sõlmisid Eesti Rukki Selts, Eesti Põllumeeste Keskliit, Tartu Mill möldrite esindajana ja Leibur leivatootjana neljapoolse koostööleppe. Leppe kaudu püütakse saavutada, et vähemalt sada rukkikasvatajat kõigist Eesti maakondadest külvaks 2016. aastal põllutäie rukist. Seda saaki kasutavad veskimehed leivajahu tootmiseks ning kodumaisest, 2017. aasta uudseviljast küpsetatud rukkileib jõuab 2018. aasta alguseks „Juubelileiva“ nime all tarbijateni. Teraviljakasvatajad on oodatud selle liikumisega liituma ja registreerima oma põld enne 15. septembrit 2016 Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja veebilehel. Kõigi registreeritud rukkikasvatajate põllud tähistatakse vastava viidaga, mis on ühtlasi toetusavaldus alanud aktsioonile ja Eesti sajanditevanusele rukkikasvatuse traditsioonile.

Eelmine luguIlmus Põllumehe Teataja augustinumber
Järgmine luguAivar Alviste: meie juustud on tuntud ka Brüsselis