Euroopa Komisjon avaldas määruse, millega antakse loomakasvatussektori põllumajandusettevõtjatele ajutist erakorralist toetust. Komisjon otsustas Eesti loomakasvatussektori ettevõtjate toetamiseks eraldada 7 561 692 eurot, millele Eesti võib vastavalt reeglitele omalt poolt lisada sama suure summa. Valitsus on lubanud Euroopa Liidu erakorralise toetuse ja riigi poolt lisatavast kriisiabist 3 miljonit eurot välja maksta veel sellel aastal ning ülejäänud 4,6 miljonit eurot tuleval aastal.
Nii Euroopa Liidu erakorraline toetus kui liikmesriigi poolt lisatav täiendav toetus tuleb komisjoni määruse kohaselt välja maksta hiljemalt 30. juuniks 2016. Hiljemalt 31. detsembriks 2015 tuleb Euroopa Komisjonile teatada objektiivsed kriteeriumid, millest lähtudes valitakse toetuse andmise meetodid ning konkurentsimoonutuse vältimiseks võetud meetmed.
Liikmesriigid peavad Euroopa Liidu poolt eraldatud summasid kasutama objektiivsete ja mittediskrimineerivate kriteeriumide alusel, tingimusel et maksed ei moonuta konkurentsi. Liikmesriikide võetud meetmete eesmärk on leevendada majanduslikke tagajärgi, mis tulenevad loomakasvatussektori põllumajandusettevõtjaid mõjutavatest turuhäiretest.
Komisjoni määruse ajutise erakorralise toetuse maksmise kohta leiab siit.
„Olukord piimakarja- ja seakasvatuses on jätkuvalt äärmiselt keeruline, mistõttu tuleks kogu toetus 15,12 miljoni euro ulatuses välja maksta võimalikult kiiresti erakorralise kriisiabina. Sellest 10,56 miljonit eurot tuleks maksta veel sellel aastal ja ülejäänud 4,56 miljonit eurot tuleva aasta alguses. Vaid valitsuse kiire tegutsemine suudaks leevendada põllumajandusettevõtete kriitilist olukorda ja loodetavasti peatada põhikarja loomade arvu vähendamise nii piimakarja- kui seakasvatussektoris,“ ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus.
Ühtlasi kavandab Maaeluministeerium veel enne selle aasta lõppu muuta Eesti maaelu arengukava 2007–2013, mille tulemusel väheneb arengukava Eesti poolse rahastamise vajadus kokku 856 063 euro võrra. Ka see on täiendav resurss, mida valitsus saaks kasutada põllumajandussektori kriisi leevendamiseks.
„Kriisiabi on praegu hädavajalik ja aitab mõneks ajaks leevendada piimatootjate ja seakasvatajate keerulist olukorda. Leiame, et Eesti tootjatel on ka tulevikus keeruline olla edukas, kui valitsus pole valmis arvestama Euroopa Liidu ühisturu toimimise põhimõtetega ja jätab oma otsustega Eesti tootjad halvemasse konkurentsiolukorda. Eesti põllumajandustootjad on ebavõrdses konkurentsiolukorras võrreldes naaberriikide tootjatega, sest jätkuvalt pole suudetud kokku leppida üleminekutoetuste maksmises,“ ütles Eesti Põllumeeste Keskliidu juhatuse esimees Vahur Tõnissoo.
„Paljud põllumajandustootjad on murest murtud ja võitlevad ellujäämise nimel. Me ei taha igal sügisel uuesti ja uuesti traktoritega Toompeale sõita, et nõuda riigilt üleminekutoetuste riigieelarvesse lisamist. Jätkusuutliku ja konkurentsivõimelise põllumajandustootmise tagamiseks peaksid need olema riigieelarves vähemalt kuni käesoleva programmperioodi lõpuni,“ rõhutas Eestimaa Talupidajate Keskliidu juhatuse liige Leho Verk.
Eesti naaberriigid on oma põllumehi toetamas erinevate lahendustega, kaasa-arvatud riigisisene kriisiabi Leedus ja Soomes, tõuaretustoetused Lätis, diislikütuse aktsiisi vähendamine Rootsis, otsetoetuste väljamaksmine 2 kuud enne aasta lõppu Leedus. Erinevalt Eestist on nii Läti kui Leedu valitsused maksnud viimase kahe aasta jooksul oma tootjatele täiendavaid üleminekutoetusi.
EL uutel liikmesriikidel on õigus lisaks eurorahale riigieelarvest põllumehi kuni 2020. aastani täiendavalt toetada, et hoida ära põllumajandusettevõtete otsetoetuste järsk langus ja kompenseerida meie põllumeeste väiksemaid toetustasemeid võrreldes vanade liikmesriikide tootjatega.
