Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja hinnangul muutub just 2023. aasta põllumajandussektori jaoks väga riskantseks, mistõttu tuleks jätkata erimärgistatud kütuse täis mahus aktsiisisoodustust ka järgmisel aastal.
Valitsuse kava suunata põllumajandussektorisse 11,7 miljonit eurot erakorralist toetust ja langetada aasta lõpuni erimärgistatud kütuse aktsiisi on tunnustamist väärt ja pakub osalist leevendust kiiresti kasvanud kulude kompenseerimiseks, kuid võimalike probleemide ulatus on abipaketist märkimisväärselt suurem, märgitakse Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja pöördumises maaeluminister Urmas Kruusele.
Põllumajanduskoja hinnangul on heaks võimaluseks põllumajandussektori laiapõhjalisel toetamisel erimärgistatud diiselkütuse aktsiisi langetamine. „Tunnustame valitsuse otsust, mille kohaselt on kavas selle aasta lõpuni erimärgistatud kütuse aktsiis langetada praeguselt 100 eurolt ELi poolt lubatud minimaalsele tasemele 21 eurot/1000 l kohta. See otsus toetab koja hinnangul sektorit poole aasta jooksul ca 3,5 miljoni euro ulatuses,“ ütles põllumajandus-kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus.
Sõrmuse sõnul on paljud koja liikmed märkinud aga, et just 2023. aasta võib kujuneda põllumajandussektori jaoks tõeliseks katsumuseks, sest tootmiskulude hinnakasv on selleks ajaks täies mahus jõudnud ettevõtjateni, kuid ilmatikutingimusi ja turuhindade taset on võimatu ette prognoosida. „Eeltoodust tulenevalt peame väga oluliseks erimärgistatud kütuse aktsiisi täies mahus soodustusega jätkamist ka 2023. aastal ja edaspidi,“ rõhutas ta. Aja jooksul kasvab vajadus ka soodsate laenu- ja käendusvõimaluste järele läbi Maaelu Edendamise Sihtasutuse.
Kulude vältimatu kasv
Kuigi kriis ei jäta puudutamata ühtegi ettevõtjat, siis põllumajanduskoja liikmed peavad oluliseks, et toidu varustuskindluse tagamiseks ette nähtud toetus läheks neile tootjatele, keda praegune kriis on kõige enam mõjutanud.
„On selge, et abipaketi maht on kõikides põllumajanduse sektorites kiiresti kasvavate ja kumuleeruvate energia-, kütuse-, väetise- ja söödakulude valguses väga piiratud. Seetõttu tuleks toetuse jaotamise puhul eri sektorite vahel tähelepanelikult hinnata, kas ja millist mõju toetuse eraldamine avaldab antud sektori olukorra leevendamisel,“ ütles Sõrmus.
„Juba praegu saab prognoosida väga suurt kulude kasvu alanud hooajal tehtavatel põllumajandustöödel. Täpse hinnangu sektori olukorrale saab anda aga alles sügisel, mil saak on salves, hinnatõusud on kallimate tootmissisendite näol täismahus jõudnud tootjateni ning olukord põllumajandussaaduste turgudel on selginenud. Mõnedes sektorites oli juba enne sõja puhkemist väga keeruline, millega tuleb kindlasti arvestada,“ selgitas koja juht.
Koda palub toetuse jaotamisel ja abi vajaduse hindamisel Maaeluministeeriumil võtta aluseks erinevate tootmissektorite tootmiskulude struktuur, põllumajandussaaduste turu arengud ja kattetulu arvestused. Näiteks mõjutab söödaturul toimuv erinevaid loomakasvatuse valdkondi erinevalt – osad sektorid sõltuvad väga suurel määral kiiresti kallinenud ostusöödast, teistes sektorites on põhisöödaks ettevõtte enda poolt toodetav koresööt, mille varumine muutub kütuse ja teiste tootmisvahendite hindade kasvu tõttu eeloleval suvel samuti oluliselt kallimaks.
Põllumajanduse toetamist silmas pidades tuletab koda maaeluministrile saadetud pöördumises meelde, et valitsus ei maksa tootjatele enam üleminekutoetusi. Ka erakorraliste toetuste eelarve pole ulatunud varasemalt makstud üleminekutoetuste summani, mis meie madalamaid otsetoetusi silmas pidades tähendab Eesti tootjate kehvemat konkurentsipositsiooni võrreldes enamuse teiste riikide konkurentidega.
