15. juunil kogunesid Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja (EPKK) liikmed Türi Kultuurikeskusesse üldkoosolekut pidama. Ühiselt vaadati üle koja majandustulemused ja kinnitati majandusaasta aruanne, arutleti liikmete ja koja töötajate koostöö üle ning vaadati tulevikku. Päeva lõpus toimus arutelu uue ÜPP strateegiakava 2023-2027 hetkeseisu üle.
Koja tegevust mõjutas eelmisel aastal väga tugevalt COVID-19 pandeemia ning sellega seotud piirangud ja väljakutsed, kuid 2020. aastal võeti vastu ka mitmed põllumajandus-, toidu- ja metsandusvaldkonna tulevikku oluliselt mõjutavad otsused ning algatati sektori jaoks tähtsad strateegiad.
EPKK juhatuse esimees Roomet Sõrmus tõi välja olulised märksõnad eelmisel aastal tehtust. “Koja 2019. aasta sügisese sihikindla tegevuse tulemusel maksti 2020. aastal põllumajandusettevõtetele ligi 10 miljoni euro ulatuses üleminekutoetusi. EPKK eestvedamisel tegid põllumajandusorganisatsioonid oktoobris riigile ettepaneku maksta COVID-19 mõjude leevendamiseks keerulises olukorras olevatele põllumajandussektoritele 24 miljonit eurot erakorralist toetust. Riik otsustas alguses põllumajandussektorit erakorraliselt toetada 12 miljoni euro ulatuses, 2021. aastal suurendas uus valitsus toetuse mahtu 15,8 miljoni euroni,” rääkis ta.
“EPKK seisis ka selle eest, et tugevdada Maaelu Edendamise Sihtasutuse võimekust pakkuda ettevõtjatele leevendusmeetmeid kriiside ajal. Kevadise eriolukorra ajal otsustas riik eraldada sihtasutusele 200 miljonit eurot maaettevõtjatele käenduste ja laenude pakkumiseks ning maakapitali käivitamiseks. Rahul võib olla ka ELi eelarvekokkuleppega, mis toob meie ÜPP eelarvesse võrreldes eelmise perioodiga juurde 350 miljonit eurot,” lisas ta.
Põllumajandustootjale on olulised kõik tootmissisendid, üheks olulisemaks on Sõrmuse sõnul kindlasti kütus. “Valitsus jätkas erimärgistatud diislikütuse aktsiisisoodustusega, mis tähendab sektori jaoks ca 25-30 miljoni euro suurust soodustust aastas. Märtsi lõpus pöördus koda rahandusministri poole ettepanekuga lisaks tavalise kütuse aktsiisi langetamisele langetada vähemasti samas proportsioonis ka põllumajanduses kasutatava eriotstarbelise diiselkütuse aktsiisi. Valitsus otsustas alates 1. maist 2020 kaheks aastaks vähendada erimärgistatud diislikütuse aktsiisimäära seniselt 133 eurolt/1000 l kohta 100 eurole. See tähendab põllumajandusettevõtete jaoks ca 5,5 miljonit eurot säästu kahe aasta jooksul,” sõnas Sõrmus ja nentis, et praegune valitsus kahjuks selle lisasoodustusega jätkata pigem ei soovi.
Koda korraldas koroonaviirusele vaatamata eelmisel aastal ohtralt konverentse ja seminare, suur osa neist veebi kaudu. Lisaks oldi aktiivsed seadusloomes kaasarääkimises. Koja juhatuse liige Meeli Lindsaar tõi välja selle, kui mahukas oli töö erineva seadusloomega, kui palju tehti ettepanekuid erinevate määruste või seaduste eelnõudesse, kus sageli oli teemaks ka muu, peale põllumajanduse, toidutootmise ja keskkonna valdkonna. Lindsaar kutsus koja liikmeid seadusloomes aktiivselt kaasa lööma ja mõtlema ning tõi välja, kui oluline on selle juures koja liikmete abi, just nende praktilised soovitused.
Sõrmuse sõnul jääb möödunud aastat meenutama ka koja eestvedamisel toimunud võõrtööjõu ja hooajatööliste probleemi lahendamine. Samuti kujunes väga oluliseks teemaks maade ümberhindamine ja maa maksustamine tulevikus. Rahandusministeerium arvestas koja ettepanekut, mille kohaselt langeb põllu- ja metsamaa maksimaalne lubatud maksumäär 0,5 protsendile ja aastane maamaksu tõus ei tohi ületada 10%. Esialgse kava kohaselt oli maksimaalselt lubatud maksumääraks kavandatud 1% ja räägiti 15% aastasest maksutõusu piirangust. Kuigi maamaks tulevikus oluliselt kasvab ka praeguse seaduse eelnõu kohaselt, siis koja ettepanekul tehtud muudatus maksimaalsetes maksumäärades tähendab ainuüksi põllumeestele ca 15 miljonit eurot säästu aastas. Koja ettepanekust võidavad ka erametsaomanikud.
Ühiselt korraldati messidele minekuid ja ka meie oma mess EPA osutus taaskord edukaks. Jätkus ja jätkub ka edaspidi töö kodumaise toidu propageerimisel ja erinevate kvaliteedikavade loomisprotsessis osalemisel. Samuti jätkub põllumajandusvaldkonna kutsete andmise koordineerimine. “Hea meel on sellest, et osalesime ÜPP strateegiakava koostamises läbi erinevate töögruppide, kus ka liikmed aktiivselt panustasid,” sõnas Sõrmus.
Meeli Lindsaar rõhutas, et kojal on roll olla ja paista silma sektori kõneisikuna. “Meie statistika näitab, et ainuüksi sel aastal oleme 407 korral mainitud erinevates artiklites, intervjuudes, meediakajastuses, eelmisel aastal ulatus kajastuste arv üle 1400. Siin on kindlasti meie inimesed palju panustanud, aga veelgi enam tuleb teha koostööd ühtse sõnumi loomisel ja valdkonna kajastamisel,” sõnas Lindsaar ning lisas, et meie sõnum peab olema põhjendatud ka faktidega. “Siin saab olema kindlasti oluline roll ka vastloodud EPKK teadusnõukojal.”
Tugevamaks läbi tugeva liikmeskonna
Põllumajandus-Kaubanduskoja nõukogu esimees Sivar Irval andis ülevaate nõukogu tegemistest, rääkis koja strateegiast ning liikmelisusega seonduvast. “On näha, et ootused koja võimekusele pidevalt kasvavad, kuid ressurss selle teostamiseks ei kasva nii kiiresti. Siiski saab olla koja eelmise aastaga rahul – meie tulem oli hea, meil on olemas ka piisav reserv, mida saame vajadusel kasutada mõne olulise rahastusallika äralangemisel või erinevate projektide omafinantseeringu tagamiseks,” rääkis Irval.
Sivar Irval rõhutas, et kojal on väga lai teemadering ja väga palju erinevaid liikmeid ning nende kõikidega, nende probleemidega, on vaja tegeleda. See aga nõuab väga kompetentseid inimesi, tugevat meeskonda, väga head juhtimist ja tegelikult ka väga palju liikmetega suhtlemist. “Meie liikmed ootavad, et koda aitaks luua soodsa ettevõtluskeskkonna, seisaks liikmete huvide eest nii Eestis kui Euroopas ja et me oleks riigile usaldusväärne ja üks peamisi partnereid põllumajandust, toidu tootmist, maamajandust ja metsandust puudutavate otsuste kujundamisel,” ütles ta ning lisas, et kojal on kindel roll ka sektori maine kujundamisel ning maamajandusvaldkonna hariduse edendamisel.
Koosoleku üheks arutelukohaks oli ka uute liikmete kaasamine. “Kindlasti tuleb liikmeskonda laiendada, nii otse kui läbi maakonnaorganisatsioonide ja liitude-seltside. See ei saa olla ühekordne tegevus, vaid sellega peab kaasnema pikaajaline töö ja süsteemne teavitus. Üheks murekohaks on ka n-ö piletita reisijad, kelle arv tuleks viia võimalikult väikseks,” ütles Irval.
Koja nõukogu esimees tõstatas üldkoosolekul ka liikmemaksu teema. “Liikmete huvikaitse on muutunud järjest kallimaks ja koja liikmete panus koja tegevuse finantseerimisel peaks suurenema. Kui tõsta liikmemaksu, siis peab koda ka rohkem vastu pakkuma. Kiirustades selliseid otsuseid langetada ei saa. Räägitud on ka eesmärgist, et liikmetelt võiks koguda maksu näiteks 50 senti või 1 euro hektarilt, mis annaks piisava ressursi vajaliku huvikaitse tagamiseks. Aga eks neid variante on teisigi,” arutles Irval.
Põllumajanduspoliitikat mõjutavad järjest enam keskkonnateemad
Sivar Irvali sõnul on keskkonnateemad järjest enam mõjutamas põllumajandussektori toimimist ja koja igapäeva. “Järjest enam näeme kuidas erinevad keskkonna- ja loomakaitseorganisatsioonid ei varjagi, et survestada tuleks nii taimekasvatust kui loomakasvatust. Markantne näide on siin hiljutine otsus karusloomafarmide keelustamiseks Eestis, küsimärk on, milliseks kujuneb kanade puurispidamise tulevik jne. Metsa teemadel on tegutsetud juba mitmel aastal, takistamaks mõistlikku metsamajandamist,” tõi Irval välja valukoha. Need on kindlasti teemad, millega koda juba praegu ka tegeleb, aga kus on ootamas ees veel suurem tööpõld.
Uus ÜPP toob kaasa samuti palju muutusi, seda just keskkonnaambitsiooni olulise suurenemise näol. Põhjaliku ülevaate sellest andsid ÜPP strateegiakava 2023-2027 teemalisel arutelul Maaeluministeeriumi põllumajanduspoliitika osakonna juhataja Kristel Maidre, maakasutuspoliitika osakonna juhataja Katrin Rannik ja maaelupoliitika ja analüüsi osakonna juhataja Olavi Petron. Põllumehed väljendasid arutelul lootust, et uued ÜPP meetmed ei tooks kaasa suurt bürokraatia suurenemist, pigem vastupidi. Samuti on oluline, et uus kava kindlustaks kohaliku põllumajanduse konkurentsivõime. Valgamaa Põllumeeste Liidu juht Kaupo kutsar tõi arutelul välja mõtlemapaneva tõsiasja: „ÜPP strateegiakava ettevalmistavates töögruppides oli näha, et uue poliitika raames soovitakse teha midagi „ägedat“, kuid sageli unustatakse, et põllumehed on erinevate nõuete ja soovide tegelikud elluviijad.“
