Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojas arutati 25. jaanuaril energiakriisi mõjusid põllumajandus- ja toidusektorile. Koja liikmed tunnustavad valitsuse seniseid samme energiakriisi leevendamiseks, kuid paraku on tehtud otsuste mõju ettevõtetele liiga väike. Tarbijate jaoks tähendab praegune olukord paratamatult toiduainete hinnatõusu arvestades erinevate kulude kumulatiivset mõju põllumajandus- ja toidusektori ettevõtetele.
Valitsus on varasemalt otsustanud langetada elektri võrgutasu 50%, möödunud nädalal otsustati, et äritarbijatele kompenseeritakse elektri võrgutasu jaanuarist märtsini 100%. Paraku on võrgutasu kaotamine suhteliselt väikse mõjuga olukorras, kus elektri hind on lühikese ajaga muutunud mitmeid kordi kallimaks. Samuti on varasemalt otsustatud anda ettevõtetele neljaks kuuks detsembrist märtsini gaasi võrgutasu soodustus 100%, mis vähendab keskmiselt 7% äritarbija gaasikulu.
Põllumajanduskoda on teinud ettepaneku kehtestada sarnaselt eratarbijatega ka ettevõtete poolt tarbitavale elektrile piirhind tasemel 80 eurot/MWh. Samuti on koda teinud ettepaneku langetada gaasi aktsiisimäär 40 eurolt ELi poolt kehtestatud miinimumini 5,61 EUR/1000 m3, mis annaks toidusektorile aastas umbes ühe miljoni euro ulatuses leevendust. Ühtlasi toetab koda toiduliidu ja teiste erialaliitude ettepanekut gaasihinnale hinnalae seadmiseks. Piirhinnast kõrgema gaasihinna kompenseerimine on väga oluline olukorras, kus toidutööstus on kõige suurem gaasitarbija. Peame oluliseks valitsuse lubadust, et koalitsioonipartnerid töötavad edasi ettevõtetele gaasi hinnatõusu leevendusmeetme kokkupanemisel.
Põllumajanduse potentsiaal taastuvenergeetikas kasutamata
Pikemas perspektiivis tuleks koja hinnangul paremini ära kasutada põllumajandussektori potentsiaali roheenergia tootmisel. Tänaseks on tööle saanud mitmed loomade sõnnikut ja jäätmeid kasutavad biogaasijaamad, kuid arvestades biogaasi tootmise suuri investeerimiskulusid takistab biogaasi tootmise kiiremat arengut pikaajalise kindlustunde puudumine. Päikeseenergia tootmisel tõid koja liikmed esile, et mitmetes piirkondades takistab investeeringuid võrkude ebapiisav vastuvõtuvõime.
Eestis on olemas biometaani tootmise potentsiaal, mis tagaks transpordis taastuvkütuste 14% osakaal aastaks 2030. Sellest potentsiaalist väga olulise osa moodustavad põllumajandusjäätmed, millega peaksime kodumaise biometaani tootmise edendamisel arvestama. Kui varem oli seisukoht, et kuni 2023. aastani makstavate turutoetuseta ei ole võimalik hakkama saada, siis nüüdseks on see mõnevõrra muutnud. Saab küll, aga selleks on vaja tagada õigusselgus ja piirata nii-öelda odavate taastuvkütuste sertifikaatide ligipääsu Eesti kütuseturule. Seeläbi tagada Eesti tootjatele ausad konkurentsitingimused.
Põllumajanduskoja hinnangul on biometaani tootmise suurendamise puhul tegemist meetmega, mida saab rakendada nüüd ja kohe – tehnoloogia ja kogemus on olemas. Ka põllumajandustootjate seas on huvi ja valmisolek olemas. Potentsiaali realiseerimiseks on vaja koostööd avaliku ja erasektori vahel ning selget õigusraamistikku, mis tagab tootjatele investeerimiskindluse. Samuti aitavad biogaasi tootmise arengut kiirendada investeeringutoetused.
