Põllumajanduskoja esindajad kohtusid 15. veebruaril Tartus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) juhtide ja spetsialistidega, et arutada põllumeeste jaoks aktuaalseid küsimusi. Fookuses on ka ÜPP rakendamine alates 2023. aastast ja PRIA arengusuunad järgmiseks programmperioodiks.
Kohtumisele eelnevalt koondasime kokku koja liikmetelt küsimused ja igapäevatöös üleskerkinud probleemid. Täname kõiki, kes olid aktiivsed ja neid meile saatsid! Küsimuste vastused jõuavad meieni järgmise töönädala lõpuks ja me edastame need teile.
Aga millest siis kohtumisel räägiti? Esmalt said sõna mõlema organisatsiooni juhid – EPKK juhatuse esimees Roomet Sõrmus ja PRIA peadirektor Jaan Kallas. Nende vaade teemale oli laiem ja puudutas ennekõike tulevikusuundasid. Sõrmus rõhutas, et PRIA võetud arengusuunad on põllumajandusettevõtjatele väga olulised, suured lootused on IT suunaliste arengute osas, mis aitavad kaasa nii tootmise paremale korraldamisele kui loodetavasti ka halduskoormuse vähendamisele.
Kallas rõhutas, et tulevikus ei ole PRIA vaid makseagentuur, pigem nähakse end info ja teadmuse kogujana, hoidja ja jagajana. Kõige selle tarbeks on PRIA väga palju panustanud ja panustamas erinevatesse IT-lahendustesse, mis ideaalis peaks muutma põllumajandustootja igapäevatöö, just aruandluse osa, märkimisväärselt lihtsamaks.
Muudatusi on Euroopa Komisjoni uuel programmperioodil oodata ka toetuste valdkonnas. „Liigume üle tulemuspõhisele toetuste süsteemile, mis seab toetusraha saamisel aluseks kokkulepitud eesmärkide reaalse saavutamise,“ ütles Kallas.
Peale juhtide sõnavõttu saime aimu, mis toimus eelmisel aastal. Tagasivaate möödunud kalendriaasta otsetoetustele tegi PRIA otsetoetuste osakonna menetlusbüroo juhataja Tauno Taska. „Piimalehma kasvatamise otsetoetust jagati 2021. aastal 622 taotlejale summas 4 570 790 eurot. Saartel toetati 89 tootjat summas 999 654 eurot. Pindala ja MAKi loomapõhiseid toetusi jagati läbi 15 erineva meetme ja taotluse esitas 14 326 põllumeest. Otsetoetuste eelarve oli üle 190 miljoni euro ja keskkonnatoetustel ligi 64 miljonit eurot,“ tõi Taska näiteid.
Tänavusest aastast rääkides rõhutas ta, et 2022. aastal on pindalapõhiste toetuste taotlemine uues e-PRIAs ja taotluse eeltäitmist ei tule. Samuti andis ta ülevaate investeeringutoetuste kalendrist: põllumajanduse investeeringumeetme 4.1 taotlusvoor on 9.-17. märtsini, meetme 4.2.1 taotlemine mais ja meede 16.4 samuti mais. Juunis võetakse vastu taotlusi uues meetmes, mis puudutab bioressursside väärindamise investeeringuid. Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise meede 6.4 avatakse septembris.
Ka ollakse valmistumas aastal 2023 algavaks uue perioodi toetusmeetmeteks. „Uuel perioodil hakkame kasutama pinnaseiret. Alates 2023. aastast on pinnaseire kohustuslik põhilise sissetulekutoetuse nõuete kontrollimisel,“ rääkis Taska.
PRIA registrite osakonna juhataja Kiido Levin tutvustas tegevuskohtade registrisse kandmise lahendusi ja tegevuskohas peetavate loomade aruandlust, selgitas veisepasside kaotamise tagamaid ja rääkis lahti loomade liikumise sündmuse esitamise korra. Selle aasta olulisemaks arenduseks peab Levin erimärgistatud diislikütuse õigustatud isikute registri kasutuselevõtu töid. „Vahemikus 1.11-15.11.2022 saadetakse potentsiaalsetele automaatselt ostuõiguse saajatele sellekohane teavitus (rõhuv enamus põllumehi), alates 15.11.2022 algab taotluste vastuvõtt neile, kes ei saanud automaatset teavitust, aga kel on selleks õigus. Alates 1.01.2023 peab kütusemüüjatel olema võimalik erimärgistatud diislikütuse müügil ostuõigust kontrollida,“ ütles Levin.
PRIA 2022-2027 arengukava tutvustasid Mariell Viinalass ja Rando Undrus. Viinalass tõi välja peamised tegevused arengukavas. „Maaeluministeeriumi valitsemisala IT arenduskeskuse loomine, turvaliste ja töökindlate lahenduste arendamine, maaelu ühtse e-värava loomine, maaelu registrite pädevuskeskuse loomine, registriteenuste arendamine, teadmuskeskuse loomine ja teadmusteenuste arendamine, teadmusasutustega partnerlussuhete arendamine nii Eestis kui väljaspool Eestit, uue teadmus- ja innovatsioonisüsteemi AKIS tehnilise raamistiku arendamine ja teadmussiirde toetamine, proaktiivsete ja tulemuspõhiste toetuste arendamine, makseagentuuri toimimiseks vajaliku taseme hoidmine ja organisatsiooni igapäeva toimimise arendamine on meie tegevuse märksõnadeks,“ ütles Mariell Viinalass.
Rando Undrusk selgitas lahti nõustamissüsteemi erinevaid stsenaariume ja rääkis ka tootjatele olulistest investeeringumeetmetest. Samuti arutleti tulevikuteemana süsinikupõllumajanduse võimaluste üle.
TASUB TEADA
Taotlusvoorude esialgne ajakava aastal 2022
- MAK 3.2 – 28.02-07.03.
- MAK 4.1 – 09.-17.03. (eeltäitmine 02.-08.03)
- MAK 6.3 – aprill
- MAK 4.2.1 – mai
- MAK 16.4 – mai
- Bioressursside väärindamise investeeringutoetus (uus meede) – juuni
- MAK 6.1 – august
- MAK 3.1 – august
- MAK 4.2.2, MAK 4.2.3 – september
- MAK 6.4 – september
- MAK 4.3.1, MAK 4.3.2 – detsember
