Tallinna Halduskohus kohaldas Keskkonnaameti 2. juuli 2025 korralduse nr 1‑3/25/239 suhtes esialgset õiguskaitset ning peatas 1. augustist algama pidanud karujahi hooaja ajutiselt kuni 29. augustini.
Kuigi uue korraldusega plaaniti karu jahipidamise tingimusi võrreldes varasemaga oluliselt kitsendada ning keskendudakahjustuskolletele ja nende kitsendamisele, peatati jaht Tallinna halduskohtu poolt esmase õiguskaitse kohaldamisega. Esiti küll ajutiselt, kuid tekitab Eesti suure karupopulatsiooni juures mesinikele ja põllupidajatele suuri probleeme ning potentsiaalseid kulusid.
Erinevatel andmetel elab Eesti 1000-1400 karu, mida on m2 kohta rohkem kui näiteks Soomes või Rootsis. Senine küttimismaht, u. 100 isendit aastas, ei ole suutnud arvukuse tõusu pidurdada ning üha sagedamini satuvad karud ka inimasulatesse ja suureneb ründe oht inimesele. Seetõttu on vajalik mõõdukas ja suunatud jahipidamine, et vältida olulist kahju põllumajandusele ja mesindusele ning ennetada inimeste ja karude vahelist otsest konflikti. Suurkiskjate kava kohaselt tuleb Eestis tagada vähemalt 70 poegadega karupesakonda. Keskkonnaagentuuri 2024. aasta sügisese seire põhjal hinnati pesakondade arvuks vähemalt 112.
Selleks, et tagada piisav andmete hulk arvukuse ja kahjude esinemise osas, on esmatähtis kaardistada karude põhjustatud kahjustused mesitarudele, silorullidele ja põllukultuuridele.
Eesti Jahimeeste Selts (EJS) ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda (EPKK) kutsuvad oma liikmeid üles sisestama karude poolt sel aastal tekitatud kahjud JAHISe äppi. Oluline on märkida kahju asukoht, ulatus ning võimalusel lisada foto, mis kinnitaks, et tegemist on just karu tekitatud kahjuga.
JAHISe äppi saab alla laadida nii Androidi kui ka iOS-i seadmetesse. Andmeid saab sisestada ka JAHISe veebikeskkonna kaudu, kasutades riiklikku autentimisteenust (mobiil-ID, smart-ID või ID-kaart).
Vaata veel:
Vaata, kuidas käib karu kahjustuse sisestamine JAHISe äpis