Maaeluminister Urmas Kruuse korraldas 16. märtsil ümarlaua, millel arutleti Ukraina kriisi mõjude üle toidutootmisele ning anti ülevaade põllumajandus-, kalandus- ja toidutootmissektorile Euroopa Komisjoni kaalutavatest turuolukorra stabiliseerimise ja toidu varustuskindluse tagamise meetmetest.
Põllumajanduskoda ja taluliit pöördusid möödunud nädala alguses ministri poole ettepanekuga analüüsida Ukraina sõja mõjusid meie põllumajandus- ja toidutootmisele.
Venemaa sissetung Ukrainasse on pannud suure surve alla ülemaailmse toidutootmise ja selleks vajalike toorainete turu. Kohtumisel tõdeti, et toidu varustuskindlus ja tarneahelate toimimine on praeguses olukorras oluline osa meie julgeolekust. Ukraina ja Venemaa on maailma teravilja- ja õliseemneturul olulised osalised. Venemaa on ELi jaoks olnud ka oluline kütuse-, gaasi- ja väetisetarnija. Sisendihindade kõrval valmistavad nii põllumeestele kui ka toiduainetööstustele muret mitmesuguste sisendite, näiteks pakendite kättesaadavus. Lisaks on Ukraina olnud oluline turg meie kalatoodetele.
„Sõda Ukrainas mõjutab otseselt kogu maailma toidutootmissektorit ning sellest ei jää puutumata ka siinsed ettevõtted – küsimus on pigem selle mõju ulatuses toidu varustuskindlusele,“ ütles Urmas Kruuse. „Euroopa Liidu tasandil on kaalumisel erinevad abimeetmed toidutootjate olukorra leevendamiseks. Suurem selgus nende asjus peaks saabuma järgmise nädala alguses, kui omavahel kohtuvad liikmesriikide põllumajandusministrid. Samas on esialgne ülevaade kaalumisele tulevatest ELi abimeetmetest meil olemas. “
Urmas Kruuse sõnul on kaalumisel erakorralise abi maksmine kriisireservist, kuid liikmesriikidevahelise jaotuse põhimõtted pole veel otsustatud. Samuti on oodata turukorraldusmeetmena eraladustamist sealihale, kus teatud perioodiks eemaldatakse hinnasurve vähendamiseks turult osa sealihast.
Minister lausus, et lisaks on kaalumisel võimalused vaadata üle tootmist piiravad meetmed ja lubada ökoaladel karjatamist ja valgurikaste põllukultuuride kasvatamist, samuti põllumajandustootjatele otsetoetuste ning pindala- ja loomadega seotud maaelu toetuste ettemaksete suurendamist ja maksmist alates oktoobrist 2022.
„Samuti konsulteeritakse liikmesriikidega uue ajutise riigiabi kriisiraamistiku loomise vajaduse ja ulatuse üle. Algse eelnõu kohaselt on võimalik anda laene ja tagatisi ning kompenseerida elektri- ja gaasihinna tõusu,“ märkis Urmas Kruuse.
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juht Roomet Sõrmus tõi kohtumisel esile, et probleemide ring seoses puhkenud sõja ja kehtestatud sanktsioonidega on lai. Kohtumise alguses käsitletud välistööjõu teema puhul rõhutas ta, et põllumajandus- ja toidutootjad on valmis Ukraina sõjapõgenikele pakkuma nii tööd kui majutuse võimalust. Siiski peaks maaeluministeerium tähelepanelikult jälgima välismaalaste seaduse muutmist Riigikogus, millega tahetakse kehtestada olulisi lisatingimusi ajutise kaitse saanud ukrainlaste palkamisele. Näiteks on kavas kehtestada ajutise kaitse saanud inimeste puhul üldtingimustest kõrgem palgakriteerium. Samuti valmistab ettevõtjatele muret Politsei- ja Piirivalveameti suutlikkus sõjapõgenike dokumentide vormistamisel.
“Praeguses olukorra leevendamiseks tuleks üle vaadata tootmisele seatud piirangud, sh ühise põllumajanduspoliitika rohestamise nõuded, mis puudutavad ökoloogilistel fookusaladel kasvatatavate liblikõieliste puhul taimekaitsevahendite kasutamist. Põllumeestele teeb praeguses olukorras ka muret püsirohumaade tagasirajamise kohustus, sest seda maad on vaja loomasööda tootmiseks. Tootmiskulude kiire hinnatõusu leevendamiseks tuleks langetada kütuse ja gaasi aktsiisi ja vajadusel anda raskustesse sattuvatele sektoritele kriisiabi,” ütles koja juht. 2022. aastal puudutab püsirohumaade tagasirajamise kohustus 330 põllumajandustootjat ja 2749 hektarit. Maaeluministeeriumi esindajad tagasirajamise kohustuse leevenduste osas võimalusi ei näinud, sest see puudutab vaid Eestit. Küll aga on tõenäoline ökoalade nõuete leevendamine.
Sõrmuse sõnul tuleb praeguses olukorras, mil tootmissisendite hinnad on kiiresti kasvanud ja osaliselt muutunud lausa mitmekordseks, anda põllumajandustootjatele ligipääs soodsatele käibekapitalilaenudele, mille abil oleks võimalik kevadtöid finantseerida.
Ümarlaual osalesid Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja, Eestimaa Talupidajate Keskliidu, Eesti Aiandusliidu, Eesti Kalaliidu ja Eesti Toiduainetööstuste Liidu ning samuti suuremate tooraine- ja toidutootjate esindajad.
