Eelmisel nädalal sõlmitud Euroopa Liidu ja Mercosuri vabakaubandusleping on kahtlemata ajalooline sündmus, mille saavutamiseks on töötatud alates 1999 aastast. Maailma kaubandusorganisatsiooni (WTO) nõrkuse valguses on positiivne, et sõlmitakse reeglitel põhinevaid leppeid ning tugevdatakse ELi huvisid ja mõju Mercosuri piirkonnas, edestades Hiinat ja Venemaad. ELi-Mercosuri kaubanduslepe võib avada uusi turge ja võimalusi, kuid tõstatab samas olulisi küsimusi, eriti tundlikes sektorites nagu põllumajandus.
Eestis toodetakse kvaliteetseid põllumajandussaadusi ja toidutooteid, mis võiksid teoreetiliselt leida uusi turustusvõimalusi ka Mercosuri ehk Lõuna-Ameerika riikide ühisturul – Argentiinas, Brasiilias, Paraguays ja Uruguays. EL-Mercosuri leping võiks teatud tingimustel avada uksi näiteks kõrgema lisandväärtusega toodetele nagu piimatooted, mahetooted ja töödeldud toiduained, mille järele kasvab nõudlus rahvusvahelistel turgudel.
Kuigi vabakaubanduslepped võivad avada uusi võimalusi, toob EL-Mercosuri kokkulepe kaasa ka mitmeid tõsiseid riske, mis praeguses leppes kaaluvad üles võimalikud eelised põllumajandussektorile. Euroopa põllumajandustootjate ja ühistute katuseorganisatsioon Copa-Cogeca koos oma liikmetega, sh Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojaga, saatsid 31.oktoobril 2024 sellekohase pöördumise Euroopa Komisjoni presidendile Ursula von der Leyenile, kus tõid välja põllumajandussektorit puudutavad murekohad. Muret tekitavad mitmed olulised aspektid, mis puudutavad nii majanduslikku õiglust kui ka kestlikkuse põhimõtteid.
Mercosuri riikides kehtivad märgatavalt madalamad tootmisstandardid võrreldes Euroopa rangete nõuetega. Näiteks loomade heaolu, keskkonnahoiu ja toiduohutuse madalamate nõuete tõttu on Mercosuris toidu tootmine odavam, samal ajal kui EL-i tootjad, sealhulgas Eesti põllumehed ja toidutootjad, peavad investeerima kõrgematesse tootmisstandarditesse. Kui Mercosuri tooted jõuavad Euroopa turule soodsamatel tingimustel, satub meie kvaliteetsem, kuid kulukam tootmine ebaõiglasse konkurentsi. See seab eriti suure surve alla liha- ja piimatootmise sektori, mis on juba praegu tundlik majanduslike kõikumiste suhtes.
Mercosuri riikides on ulatuslik vihmametsade raadamine ja elurikkuse vähenemine otseses seoses põllumajandusega, mis on vastuolus Euroopa Liidu kliimaeesmärkide ja rohepöörde põhimõtetega. Kuigi leping sisaldab jätkusuutlikkuse peatükki, on see praegusel kujul Euroopa ja Eesti põllumajandussektori esindajate hinnangul liiga nõrk ega taga, et Mercosuri tooted vastaksid EL-i keskkonnaalastele standarditele. See seab ohtu nii Euroopa põllumajandustootjad kui ka globaalsete kliimaeesmärkide saavutamise.
Mercosuri odavate põllumajandustoodete massiline sissetoomine EL-i turule võib põhjustada hindade märkimisväärset langust erinevates kaubagruppides. See seab meie tootjad keerulisse olukorda, kus kvaliteetne ja kõrgemate kuludega tootmine muutub majanduslikult ebaotstarbekaks. Selline areng võib viia paljude põllumajandustootjate tegevuse lõpetamiseni, mõjutades eriti tugevalt väiketalusid. Tagajärjeks on tõsine löök maapiirkondade elujõulisusele ja sotsiaalsele tasakaalule.
Kahekümne aasta jooksul, mil Mercosuri lepingut on läbi räägitud, on maailm oluliselt muutunud. Selle aja jooksul on toimunud mitmeid ülemaailmseid kriise, mille tagajärgi ja mõju tänane leping ei arvesta. Covid-19 pandeemia, sõda Ukrainas ning ka näiteks kaubalaeva Ever Giveni õnnetus Suessi kanalis on selgelt näidanud, et pikad tarneahelad ning sõltuvus välismaistest sisenditest ja toiduimpordist kujutavad endast suurt riskifaktorit. Kriisiolukordades peavad riigid suutma iseseisvalt toime tulla, mistõttu on äärmiselt oluline, et Euroopa Liidu põllumajandus- ja toidutootmissektor säilitaks oma elujõulisuse ja vastupidavuse.
Eelpool nimetatud riskid näitavad, et praegusel kujul on leping ebaõiglane ja tasakaalustamata. Euroopa ja Eesti põllumajanduse seisukohalt on vajalik, et EL võtaks kasutusele tõhusamad meetmed meie tootjate kaitsmiseks ja tagaks, et vabakaubandus ei kahjusta kestlikkust ega õiglast konkurentsi.
Eesti põllumajanduse seisukohalt oleks oluline, et lepingusse lisataks konkreetsed ja siduvad meetmed, mis kaitseksid EL-i tootjaid ebaõiglase konkurentsi eest. Põllumeeste katuseorganisatsioon Euroopas on need sõnastanud ja Eesti põllumehed on seda ka toetamas. See hõlmab järgmist:
• Tootmisstandardite harmoniseerimine: Importtoodetele tuleks kehtestada samad nõuded, mis kehtivad EL-i tootjatele.
• Kaitseklauslid tundlikele sektoritele: Tuleks kehtestada kvantitatiivsed piirangud või tariifid tundlikes sektorites, et vältida turu üleküllust.
• Tõhus kestlikkuse peatükk: Leping peab sisaldama siduvaid keskkonna- ja tööstandardeid, mis tagavad, et imporditud tooted on toodetud kestlikult ja eetiliselt.
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja huvi on kaitsta oma põllumehi ja toidutootjaid. Põllumajandussektor on viimasel ajal sattunud mitme tule vahele: kaubanduspinged Hiinaga, Venemaa- Ukraina sõja jätkuv mõju ning Mercosuri lepingu võimalikud tagajärjed. Samas oleme väga vabakaubanduse poolt, mis edendab kvaliteetseid ja kestlikke lahendusi, mitte ei sea ohtu meie toidutootmise aluseid. EL-Mercosuri leping võib pakkuda uusi võimalusi, kuid ainult siis, kui riskid on adekvaatselt maandatud ja kokkuleppe struktuur tasakaalustatud. Kui neid muudatusi ei tehta, ei ole see leping Eesti põllumajandussektorile vastuvõetav.
6. detsembril 2024 kirjutasid ELi ja Mercosuri esindajad alla poliitilisele kokkuleppele. Edasi tõlgitakse leping kõikidesse ELi ametlikesse keeltesse. ELi ja Mercosuri vahelise lõpliku lepingu õiguslik alus määratakse kindlaks pärast läbirääkimiste tulemuste hindamist. See kajastub komisjoni ettepanekus, kui ta esitab kokkuleppe nõukogule ja Euroopa Parlamendile ratifitseerimiseks. Seega on ELi nõukogul ja parlamendil võimalus otsustada, kas leping sellisel kujul heaks kiita või mitte.
