Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda pöördus möödunud nädalal Maaeluministeeriumi poole ettepanekuga lükata käesoleval aastal edasi otsetoetuse saamise nõudena sätestatud põllumajandusmaa niitmise ja niite kokkukogumise tähtpäev, sest keerulised ilmastikuolud on takistanud selle nõude tähtaegset täitmist.
Maaeluminister Urmas Kruuse märgib oma 18. augustil saadetud vastuskirjas, et Maaeluministeerium on teadlik, et sel aastal on Eesti mõnes piirkonnas tulnud sademeid rohkem kui vastavad pikaajalised keskmised näitajad ning seetõttu on põllumajandusmaa niitmise ja niite kokkukogumise nõude tähtaegne täitmine olnud osade otsetoetuse taotlejate jaoks keeruline või isegi võimatu. „Tuginedes riigi Ilmateenistuse ja Eesti Taimekasvatuse Instituudi vaatluste andmetele ei saa aga väita, et käesoleva aasta ilmastikuolud olid enne määruses sätestatud tähtaega erakorralised kogu Eestis. Tavapärasest suurem sademete hulk Eesti mõnes piirkonnas ei too meie hinnangul siiski kaasa vajadust lükata edasi otsetoetuse saamise nõudena sätestatud põllumajandusmaa niitmise ja niite kokkukogumise tähtpäeva. Lisaks tingiks põllumajandusmaa niitmise ja niite kokkukogumise tähtpäeva edasilükkamine kontrollide ajalise edasilükkumise, mis omakorda võib seada ohtu pindalatoetuste väljamaksmise veel selle aasta sees,“ märgib Kruuse.
Maaeluministeerium märgib, et nii Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1307/2013 kui ka maaeluministri 17.04.2015 määrus nr 32 „Otsetoetuste saamise üldised nõuded, ühtne pindalatoetus, kliima- ja keskkonnatoetus ning noore põllumajandustootja toetus” eristavad selgelt kahte liiki põllumajanduslikku tegevust, milleks on esiteks põllumajandustoodete tootmine ja kasvatamine ning teiseks põllumajandusmaa hoidmine karjatamiseks või harimiseks sobilikus seisukorras.
Põllumajandustoodete tootmine ja kasvatamine hõlmab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 4 lõike 1 punkti c alapunkti i kohaselt aluslepingute I lisas loetletud toodete kasvatamist ja tootmist, sealhulgas saagikoristust, lüpsikarja pidamist, põllumajandusloomade aretamist ja pidamist. Põllumajandusmaa hoidmine sobilikus seisukorras on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 4 lõike 1 punkti c alapunkti ii kohaselt põllumajandusmaa hoidmine karjatamiseks või harimiseks sobilikus seisukorras ilma tavapärasest erinevaid põllumajandusmeetodeid või -masinaid vajava ettevalmistava tegevuseta, lähtudes liikmesriigi määratud kriteeriumidest.
Sellest, millist liiki põllumajanduslikku tegevust põllumajandusmaal tehakse, sõltub ka see, milliseid nõudeid tuleb põllumajandusmaal täita, et oleks välistatud ebasoovitava taimestiku ulatuslik levik ning tagatud, et seda maad on võimalik kasutada järgmisel kasvuperioodil põllumajanduslikuks tegevuseks ilma lisakuludeta.
Maaeluministri 17.04.2015 määruse nr 32 „Otsetoetuste saamise üldised nõuded, ühtne pindalatoetus, kliima- ja keskkonnatoetus ning noore põllumajandustootja toetus” § 4 lõike 1 kohaselt tagab selle maa, kus tegeldakse põllumajandustoodete tootmise ja kasvatamisega, otsetoetuse saamise nõuetele vastavuse kohalikele normidele vastavaid agrotehnilisi võtteid ja loomakasvatuse tehnoloogiaid järgiv tootmistegevus (nt piisava loomkoormusega karjatamine, sööda tootmine jne).
Maaeluministri 17.04.2015 määruse nr 32 „Otsetoetuste saamise üldised nõuded, ühtne pindalatoetus, kliima- ja keskkonnatoetus ning noore põllumajandustootja toetus” § 4 lõike 2 kohaselt tagab selle maa, mida hoitakse karjatamiseks või harimiseks sobilikus seisukorras, otsetoetuse saamise nõuetele vastavuse selle maa niitmine, kesas hoidmine või muul viisil hooldamine, mis annab niitmisega sarnase tulemuse. Seejuures on piisav kui maad niidetakse või hooldatakse muul viisil vähemalt ühe korra vegetatsiooniperioodi jooksul ning tekkinud niide ka hiljemalt 10. augustiks kokku kogutakse (kaitstaval loodusobjektil hiljemalt 20. augustiks).
Tavapäraste ilmastikuoludega aastal on kohalikele normidele vastavaid agrotehnilisi võtteid järgiva tootmistegevuse puhul loomadele sööda varumine 10. augustiks olulisel või isegi täiel määral lõpule viidud. Seetõttu ei ole sellistel aastatel problemaatiline ka PRIA-l kontrollimise käigus tuvastada 10. augusti seisuga, kas põllumajandusmaad kasutati põllumajandustoodete tootmiseks ja kasvatamiseks või hoiti seda maad hoopis karjatamiseks või harimiseks sobilikus seisukorras. Kohalikele normidele vastavate agrotehniliste võtetega ei ole aga vastuolus see, kui tavapärasest suurema sademete hulgaga aastal lõpetatakse sööda tootmine esimesel võimalusel pärast 10. augustit. Sellisel juhul tuleb ka asjakohased kontrollid teha hilisemal kuupäeval. Maaeluministeerium rõhutab siinjuures siiski seda, et kui hilisema kontrolli käigus selgub, et maad tegelikult tootmiseks ei kasutatud, siis hinnatakse selle maa toetusõiguslikkust põllumajandusmaa karjatamiseks või harimiseks sobilikus seisukorras hoidmise nõuete järgi ning kui ka need nõuded ei ole tähtaegselt täidetud, ei ole maa toetusõiguslik.
Maaeluministeeriumi hinnangul aitab keerulistest ilmastikuoludest tingitud probleeme ületada otsetoetuse taotlejate tihe ja igakülgne koostöö PRIA-ga. „Kui taotlejal ei olnud erandlike asjaolude (nt liigniiskus) tõttu võimalik niita või hooldada muul viisil põllumajandusmaad, mida hoitakse karjatamiseks või harimiseks sobilikus seisukorras, tuleks sellest teavitada PRIAt esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 15 tööpäeva jooksul pärast 10. augustit. Kui taotlejal ei olnud võimalik eelkirjeldatud põhjustel võimalik põllumajandustooteid toota järgides tavapäraste ilmastikuoludega aastale iseloomulikke kohalikele normidele vastavaid agrotehnilisi võtteid, siis võiks ka sellest anda PRIA-le teada, sest ilmastikuolud ei olnud erakorralised kogu Eestis, vaid mõnedes piirkondades. PRIA-le tuleks teada anda tööde teostamist takistanud asjaoludest, pidades seejuures silmas, et tööde teostamiseks oli aega kogu vegetatsiooniperiood. Kõik juhtumid vaadatakse eraldi üle ning kui tehakse kindlaks erandlike asjaolude esinemine, siis on võimalik anda otsetoetust ka nende maade kohta, mis ettenähtud tähtpäevaks jäid niitmata ja niide kokku kogumata. Lisaks on taotlejal võimalik kasutada hekseldatud rohu kokku kogumata jätmise erisust 15 protsendil kogu taotleja kasutuses olevast toetusõiguslikust põllumajandusmaast, mille kohta taotletakse toetust,“ seisab Maaeluministeeriumi vastuskirjas.
Maaeluministeerium juhib veel ka tähelepanu, et nii põllumajandustoodete tootmiseks ja kasvatamiseks kasutataval kui ka karjatamiseks või harimiseks sobilikus seisukorras hoitaval põllumajandusmaal eelpool nimetatud nõuete täitmisele järgnev põllumajanduslik tegevus piiratud ei ole, kuid nõuete täitmist peab eelnevalt olema siiski võimalik visuaalselt tuvastada. Seega kui vegetatsiooniperioodi jooksul on nõuete kohaselt põllumajanduslik tegevus põllumajandusmaal teostatud, nt korra on juba niide tehtud ja kokku kogutud, siis on sellega ka nõuded täidetud.
