Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja nõukogu aseesinaine Mirjam Pikkmets ütles, et kuigi mahetooraine on üha enam jõudmas haridusasutuste toidulauale ja selles mängib suurt rolli sügisel käivitunud riigipoolne toetus mahetoitu pakkuvatele haridusasutustele, on näiteks köögivilja sektoris tekkinud olukord, kus seda tuleb osta näiteks Lätist või mujalt maailmast.
Pikkmets, kes on ühtlasi koja mahetoimkonna esinaine, rääkis, et praegu on mahetoodete turustamisel tekkinud omalaadne nõiaring. „Selleks, et haridusasutustes oleks võimalik Eesti mahe toitu pakkuda, on vaja kohalikku toorainet. Tootmist aga mõjutab väga suurel määral praegune sisendite hinnatõus,“ lausus ta. „Nii ei olegi Eestist mõnda toiduainet piisavas koguses võtta mahedana või pole nende hinnad haridusasutustele jõukohased. Näitena võib siin tuua köögivilja. Mahe köögiviljakasvatus on küllaltki kulukas tootmisharu just oma käsitsi töö ja suure investeerimisvajaduse tõttu. Kui seda toodetakse väikestel pindadel, siis on selle omahind kallis ja mujalt osta odavam,“ avas Pikkmets tagamaid.
Pikkmetsa sõnul on kõige murettekitavam, et tavatarbijatel on vähem võimalusi soetada mahedaid kodumaiseid toiduaineid. „COVID-19 kriisile on järgnenud sõda Ukrainas ja energiakriis, mis on viinud sisendite hindade kiire kasvuni ja tootjatel on tulnud hinda tõsta. Kahjuks ei ole ju palgad, pensionid ega laste toetusrahad samas tempos kasvanud. Inimestel jääb järjest vähem raha kätte kõikide kulutuste, eriti just elektri ja kütte, suurenemise tõttu ning seetõttu tuleb neil oma kulutused toidukorvile läbi mõelda. Inimestel, kes sooviksid osta tervislikku ja loodushoidlikult toodetud mahetoitu, ei pruugi selleks enam võimalusi olla ja nad on sunnitud valima vaid hinnast, mitte kvaliteedist lähtuvalt. Täpset turuülevaadet meil täna veel ei ole, pigem saan seda öelda tootjatega suhtlemise põhjal,“ tunnistas Pikkmets.
Rimi Eesti Food AS mahetoodete tootejuht Brita Siimon ütles, et oma klientide ostukäitumist jälgides on näha, et mahetoodet valib teadlikum tarbija ja üsna sageli, mitte küll alati, on mahetoote tarbijal ka suurem sissetulek. „Siin võib olla seos, et kuna mahetoode on kallim, siis seda ostab enim suurema sissetulekuga inimene ja teised tarbijagrupid on sunnitud mahetoodetest loobuma,“ tõdes Siimon.
„Kuigi varasemalt oli mahetrend aasta-aastalt tõusuteel, siis sügisest alates näitab tarbimise kõver languse tendentsi. Praegusel hetkel on kõikide toiduainete hinnad löögi all ja ka mahetoidu hinnad, mis muidu loomult on tavatoodetest kõrgemad, on veelgi tõusnud. See kõik on ka tarbijale märgata ja kajastub nende ostuvalikutes,“ rääkis Siimon.
Mahetootjate keeruline olukord on poodidele teada ja Siimon avaldas arvamust, et senikaua, kui toode on veel kasumlik ei taha poed kergekäeliselt mahetoodetest loobuda, isegi kui kaubagruppide mahud selles segmendis kukuvad.
EPA2022 messil 12. oktoobril toimuv Maheturu aastakonverents keskendub mahetoitlustuse võimalustele energiakriisi valguses ja tootmise kitsaskohtadele. Registreerumine kuni 11. oktoobrini.
