Karusloomakasvatuse keelustamise protsess Eestis tuleks lõpetada, et karusloomakasvatajatele anda tagasi kindlustunne oma ettevõtete arendamiseks kooskõlas kõikide loomade heaolu ja keskkonna nõuetega, leitakse täna Riigikogule saadetud Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja pöördumises.
Kui Riigikogus algatatud karusloomakasvatuse keelamise seaduse eelnõu autorid põhjendavad keelustamise vajalikkust avaliku huviga, siis Turu-uuringute AS poolt läbiviidud värske uuring kinnitab, et 69% eestimaalaste hinnangul peaks karusloomakasvatus jääma lubatuks ka Eestis, juhul kui see vastab kõigile nõuetele, mis tagavad loomade heaolu.
„Loomakasvatus loob maapiirkondades töökohti ja uuring näitabki, et enamik Eesti inimestest suhtuvad karusloomakasvatuse jätkamisse toetavalt, karusloomakasvatuse lubamise osas on maainimesed mõnevõrra soosivamad kui linnainimesed,“ ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus.
Sõrmuse sõnul võib avalikkuses peetavast arutelust jääda mulje, et karusloomakasvatus on Euroopas hääbuv tegevusala. Tegelikult on karusloomakasvatus mõne erandiga keelatud eelkõige nendes riikides, kus sellel tegevusalal puuduvad traditsioonid, karusloomakasvatusi on olnud väga vähe või need on puudunud sootuks. Euroopas oli 2015. aasta andmetel jätkuvalt 5072 karusloomafarmi. Farmide arvu poolest on suurimad karusloomakasvatajad meie lähiriigid Taani, Soome ja Poola, kus karusloomakasvatuse maht on võrreldes Eestiga kümneid kuni sadu kordi suurem.
Koda rõhutab pöördumises, et tegutsevad karusloomakasvatused peavad vastama riigi poolt kehtestatud rangetele keskkonna- ja loomade heaolu tingimustele. „Euroopa Liidus on põllumajandusloomade heaolule, jätkusuutlikkusele ja eetikale esitatavad nõuded maailma kõige kõrgemad ning riigi ülesanne on nende nõuete täitmist kontrollida,“ ütles Sõrmus.
Euroopa Liit on viimastel aastatel teinud suuri jõupingutusi ringmajanduse edendamiseks, ressursitõhususe suurendamiseks ja jäätmetekke vähendamiseks. Karusloomakasvatused aitavad väärindada muidu suures osas kasutult utiliseerimisele minevat liha- ja kalatööstuse mittestandardset ja väheväärtuslikku toidutooret ning kulukaid jäätmeid. Selles osas on karusloomakasvatuse jätkumine Eestis seotud ka toiduainetööstuse ja toidu hindadega.
