OÜ Estonia juht Jaanus Marrandi näeb Vene gaasist loobumisel alternatiivina head võimalust kodumaisele biogaasile. „Meil on võimekus toota biogaasi koguses 1 terawatt-tund (TWh) ehk ligi viiendik praegusest Eesti vajadusest ja seejuures saaks kasu sellest kogu Eesti laiemalt.“ Praegune Eesti aastane gaasi tarbimisvajadus on 5TWh.
Euroopa Liidu tasandil on kokku lepitud, et 2030. aastaks on põllumajanduses vaja vähendada kasvuhoonegaaside heitkogust. Põllumajanduses on piimatootmine ja loomakasvatus olnud need valdkonnad, kus kasvuhoonegaaside tekitamine on kõige suurem. Marrandi ütles, et see on suur väljakutse kogu Eesti majandusele ja eriti põllumajandusele.
„Uute rohe-eesmärkide valguses on väga tähtis, et suudaksime oma seisukohti kaitsta ja selgitada, et me ei peaks hakkama oma põllumajandustootmist ja eriti piimatootmist vähendama olukorras, kus meie väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamine on niigi väiksem võrreldes teiste EL riikidega. Lisaks on meie positsioon küllalt eriline, võrreldes teiste riikidega on Eestis põllumaa osakaal territooriumist üks väiksemaid,“ arutles Marrandi. „Samas suudame piimakarja kasvatamisel konkureerida maailma parimatega ja me elame kliimavöötmes, kus on kus on rohusöötade tootmiseks sobiv niiskusrežiim.“
Energiapotentsiaal olemas
Marrandi tõi välja, et ühe kilogrammi piima tootmisel moodustab kõigist kasvuhoonegaasidest metaan üle 40%. „Kliimamuutustega võitlemisel on ilmselge vajadus leida võimalusi kasvuhoonegaaside heitme vähendamiseks,“ kinnitas Marrandi. Lisades, et loomakasvatuses ja põllumajanduses tervikuna tekkivate kasvuhoonegaaside ehk metaani kinnipüüdmine ja selle kasutamine meie majanduses on väga hea võimalus. „Näen, et Eestis on biogaasi tootmispotentsiaal suuresti kasutamata. Teema on aktuaalne juba seetõttu, et gaasihinnad on oluliselt tõusnud ja me soovime saavutada sõltumatust Vene gaasist ning leida alternatiivseid lahendusi. Kui me täna räägime, et LNG terminali kaudu võiks Eestisse laevaga tuua gaasi koguses 1 TWh, siis on hinnatud, et sama suure koguse biometaani on Eestis võimalik toota loomasõnnikust ning kasutada sealjuures muidki bioloogilisi jäätmeid alates rohusilost kuni toidujäätmeteni.“
Marrandi sõnul on olemasoleva biogaasi potentsiaali (1 TWh) kasutamiseks võimalik ehitada üle Eesti hajutatuna ca 30-40 biogaasijaama, kus igaühe tootmisvõimsus võiks olla keskmiselt umbes 35 GWh. „Nende rajamise kasuks räägib mitu olulist punkti: riskide maandamiseks oleks meil hajutatud energiatootmine ja samal ajal tekiks maapiirkondesse terve rida kõrgtehnoloogilisi töökohti. Samas oleks oluliselt vähendatud kasvuhoonegaaside hulka, mis on kasulik tegu meie kõigi elukeskkonnale ja teiseks on majandusele antud keskkonnasõbralik energiakandja.“
Muutustega kaasas
Marrandi juhtis tähelepanu asjaolule, et praeguses turuolukorras on rohegaasijaamasid võimalik ehitada turupõhiselt ja ilma oluliste toetusteta, kuid gaasihinna muutumist pikas perspektiivis on raske prognoosida.
Marrandi usub, et juba järgmises EL eelarve perioodis tekivad reaalsed instrumendid ja esimestest õrnadest katsetustest jõutakse toimiva süsinikukvoodi kauplemise süsteemini. „Täna on see võimalus veel lapsekingades aga 2030ndatel võib selline olukord tekkida. Kui suudame biometaani tootmise olulises osas käima panna, siis tekiks Eesti põllumajandusel, kes on olnud edukas piimatootja, võimalus, kui süsiniku kvoot on kaubeldav, seda ka edukalt müüa.“
„Põllumajanduskoja hinnangul on biometaani tootmise suurendamise puhul tegemist meetmega, mida saab nii energiasõltumatuse suurendamiseks kui kliimaeesmärkide saavutamiseks rakendada nüüd ja kohe – tehnoloogia ja kogemus on olemas. Ka põllumajandustootjate seas on huvi ja valmisolek olemas. Potentsiaali realiseerimiseks on vaja koostööd avaliku ja erasektori vahel ning selget õigusraamistikku, mis tagab tootjatele investeerimiskindluse. Investeeringuid rohegaasi valdkonnas aitaksid kiirendada ka investeeringutoetused,“ ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus.
