Eesti riigi eelarvest makstavad põllumajandus- ja maaelutoetused ei ole kunagi olnud nii suured kui viimastel aastatel. Vaatamata vähenenud eelarvetuludele on põllumajandusministeeriumi ja regionaalministri kaudu makstavad toetused oluliselt suurenenud. Eelarvepoliitika kinnitab, et maaelu on valitsuse üks suuremaid prioriteete. Suurenenud Eesti riigi toetused võimaldavad majanduslikult raskel ajal paremini kasutada ka Euroopa Liidu toetusi.
Erinevad toetused
Põllumajandusministeeriumi kaudu Tartumaale makstud toetusi on olnud üle 350 miljoni krooni aastas, mis teeb aastatel 2007–2009 kokku pea 967,2 miljonit krooni. Võrreldes vallaeelarvetega on see märkimisväärselt suur summa. Sellega on põllumajandusministeerium olnud heaks sõnumitoojaks paljudele talupidajatele ja ettevõtjatele, MTÜdele ja omavalitsustele.
Vaatamata aktiivsele selgitustööle arvatakse jätkuvalt, et põllumajandusministeeriumi kaudu toetatakse ainult põllumajanduslikku tegevust. Tegelikult makstakse ka erinevaid investeeringutoetusi, metsa-, keskkonna- ja kalandustoetusi. Mittepõllumajandusliku ettevõtluse edendamiseks ja uute töökohtade loomiseks on mitmekesistamise toetused, mida mullu maksti Tartumaal 18,4 miljonit krooni.
Maapiirkondade sotsiaal-kultuurilise elu arendamiseks on eraldi toetused, millega soodustatakse kogukondade ühiseid tegevusi ning säilitatakse ajaloolisi väärtusi ja traditsioone.
Külade uuendamise ja arendamise investeeringutoetuse ning euroliidu Leader-meetme kaudu makstakse 2013. aastani 1,5 miljardit krooni toetusi.
Ainuüksi 2008. aastal investeeriti nende meetmetega küla- ja kultuurimajadesse üle 100 miljoni krooni. Sellega on põllumajandusministeerium suurim maakultuuri rahastaja. 2009. aastal maksti Tartumaale kahe mainitud meetmega pea 17 miljonit krooni toetusi. Tartumaal on kaks Leader-meetme piirkonda – MTÜ Tartumaa Arendusselts ja koostöös Viljandimaa omavalitsustega MTÜ Võrtsjärve Ühendus.
Tänavused toetused
Juunikuu alguses kiitis PRIA heaks 2010. aasta külade uuendamise ja arendamise investeeringutaotlused. Tartumaale eraldati 15,3 miljonit krooni. Tartumaa piirneb Võrtsjärvega ning siinsed ettevõtjad saavad ka Euroopa Kalandusfondi toetusi. MTÜ Võrtsjärve Kalanduspiirkonna eestvedamisel on loodud Võrtsjärve piirkondlik arengukava, mis pakub võimalusi ettevõtluse ja turismi elavdamiseks ning rannakülade arendamiseks. Võrtsjärve kalanduspiirkonnale on selleks kavandatud 17,4 miljonit krooni (2007–2013).
Eestile on väga oluline toetuste ärakasutamine, sest lisaks piirkonna arendamisele ja ettevõtluse elavdamisele laekub ligi kolmandik makstud toetustest riigikassasse maksudena tagasi.
Seetõttu on põllumajandusministeeriumi prioriteediks toetuste efektiivne kasutamine, mis teenib kõigi inimeste, sealhulgas linnaelanike huve.
Allikas: Tartu Postimees
