19. märtsil avaldas Keskkonnaamet korralduse mille kohaselt on ka sel aastal lubatud kevadine heidutusjaht suur-laukhanele, valgepõsk-laglele ja kanada laglele Harjumaal, Lääne-Virumaal, Ida-Virumaal, Jõgevamaal ja Tartumaal.
Keskkonnaameti andmetel on haneliste, eriti suur-laukhane ja valgepõsk-lagle, aga ka kanada lagle arvukus viimastel aastatel tuntavalt tõusnud. Ning alates 2024. aastast haneliste tekitatud kahjusid enam ei hüvitata ning kompenseeritakse vaid kahjude ennetamise meetmeid. 2025. aastal rakendatakse haneliste heidutusjahti tulenevalt hanede ja laglede kaitse- ja ohjamiskavast. Kevadrändel olevad, Eestist massiliselt läbi rändavad hanelised peatuvad teraviljapõldudel ja rohumaadel, põhjustades põllupidajatele ulatuslikke kahjustusi. Viimase kümne aasta jooksul on Eestis raba-, suur-laukhane ja valgepõsk-lagle tekitatud kahjustuste kompenseerimiseks maaomanikele välja makstavad summad oluliselt suurenenud. Kui 2009. aastal hüvitati haneliste tekitatud kahju summas ca 100 000 eurot, siis 2017. aastal maksti Keskkonnaameti poolt kahjusaajatele hüvitisena ca 230 000 eurot ning 2023. aastal juba ligi 435 000 eurot. Kahjustuste koguhulk on jäänud viimasel viiel aastal hinnanguliselt ligi 1, 5 mln – 2 660 000 mln euro piiresse, kuid mitteametlikel andmetel kuni 10 miljonit eurot.
Jahti võib pidada haneliste kahjustuste vältimise eesmärgil vaid Keskkonnaameti poolt kinnitatud põllumassiividel millel kasvatatakse põllukultuure ning mille lähiümbruses on kuni 5 km kaugusel vähemalt 10 ha kompaktse massiivina paiknev püsirohumaa, pool-looduslik rohumaa, rohumaana kasutuses olev polder (rahualad lindudele alternatiivseks toitumiseks-puhkamiseks). Püsirohumaadel, tagasirajatud rohumaadel, püsikultuuridel ja väljaspool põllumajandusmaad paiknevatel karjamaadel on küttimine keelatud. Küttimine on keelatud ka kaitsealadel ja hoiualadel ning keskkonnaregistris registreeritud kaitsealuste põllulindude (rukkirääk, suurkoovitaja, põldtsiitsitaja) elupaikades. Konkreetsel põllumassiivil võib jahti pidada vaid juhul, kui samaaegselt (jahieeskirjas lubatud jahiajal) kasutatakse samal põllul haneliste peletamiseks mitteletaalseid heidutusviise
Küttida on võib 500 suur-laukhane ja 500 valgepõsk-lagle, kanada laglesid võib küttida piiramatult. Ühelt põllumassiivilt on lubatud küttida ööpäevas kuni 5 isendit. Kütitud linde ei tohi põllule jätta. Jahipidamise täpsemad tingimused on sätestatud korralduses.
Jätkuvalt saab saata taotlusi heidutusjahi lubamiseks. Täidetud taotlusvorm tuleb digiallkirjastada ning saata: info@keskkonnaamet.ee.
Taotluse vorm on leitav SIIN
EPKK kutsub üles ka 2025. aastal linnukahjudest teada andma kasutades selleks JAHIS keskkonda. Lisaks kahjudele ootame ka sisestusi lindude liikumisest põldudel. Oluline on jälgida hanede liikumist ja kahjustusi, et kahjustuste vältimiseks tulevikus parem kandepind luua. Selleks on Eesti Jahimeeste Selts põllumeeste soovil arendatud hanede seire registreerimisvõimekuse andmebaasis JAHIS. JAHISt on kasutatud seireandmete esitamiseks riigile juba üle kuue aasta. Jahise äppi saab alla laadida nii Androidi kui IOS-i seadmetele. Lisaks on võimalus andmeid sisestada ka Jahise veebikeskkonna kaudu. Andmete sisestamiseks tuleb siseneda JAHISe keskkonda kasutades riikliku autentimisteenust mobiil-ID, smart-ID või ID-kaardi kaudu.
JAHISe äpi saab alla laadida Play poest ja App Store´ist. Juhendi, kuidas Jahist seireks kasutada leiab siit: https://www.ejs.ee/wp-content/uploads/2024/03/Haneliste-seire-JAHISe-apis.pdf
Küsimuste või murede korral pöörduge julgelt Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja poole.
Foto: pixabay.com
