Täna, 15. septembril Luksemburgis toimuval Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrite mitteametlikul nõukogul arutatakse Euroopa Komisjoni abipaketti põllumeestele. Euroopa Komisjoni ettepaneku kohaselt jaguneb eelmisel esmaspäeval Euroopa põllumeestele lubatud 500 miljonit järgmiselt: 420 miljonit jaotatakse kriisabiks 28 liikmesriigi piima- ja sealihatootjatele, 80 miljonit läheb toodete eraladustamisega seotud meetmete elluviimiseks, mis peaksid turgu tasakaalustama. Eesti põllumehed saavad komisjoni ettepaneku kohaselt piima- ja sealihasektori kriisiabiks 7,6 miljonit eurot. Nagu ütles Euroopa Komisjoni põllumajandusvolinik Phil Hogan, saavad liikmesriigid kriisiabi jagada paindlikult.
„Oleme rahul, et meie selgitused EL suunal vilja kannavad – ajutine kriisiabi 7,6 miljonit annab Eesti tootjatele korraks hingamisruumi ja lootust, et saab piimatootmise või seakasvatusega jätkata. Kui arvestada, et see summa peab katma nii piima- kui sealihatootjate kahjusid, siis on päris selge, et põllumeestel ei teki ilma Eesti riigipoolse panuseta siseriiklike üleminekutoetuste ja kriisiabi näol kindlustunnet piima- ja seakarjade vähendamise peatamiseks,“ ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus.
„Euroopa Liidust tulev kriisiabi ei kata kaugeltki Eesti piimatootjate tänaseks kuhjunud kahjusid ca 50 miljoni euro ulatuses,“ rõhutas ta. „Sealihatootjad saavad hinnanguliselt kahjumit 2 miljonit eurot kuus.“
Eesti on üks vähestest EL liikmesriikidest, kus piimatootmine on pärast kvootide kaotamist vähenenud. Valdav enamus EL riike suurendavad piimatootmist, sest selles nähakse perspektiivi ja olulist tuluallikat riigi majandusele. Ometi kuulub Eesti piimakari Euroopa viie parima hulka ja piimatootmise vähenemine Eestis ei toimu mitte meie põllumeeste saamatuse tõttu, vaid see on selgelt riigi poliitiliste valikute tagajärg.
Lisainfo: Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus, tel 520 5857
