Põllumajanduskoda saatis 13. mail Keskkonnaministeeriumile kirja seoses Euroopa Komisjoni avaliku konsultatsiooniga 2030. aasta kliimapoliitika eesmärkide ülevaatamise kohta.
Arvestades piiratud ajaraamistikku kuni 2030. aastani ja tänast regulatsiooni (ESR ja LULUCF määrused võetud vastu vaid kaks aastat tagasi), leiame, et ELi 2030. aasta kliimaeesmärgi suurendamine ei ole reaalselt saavutatav. 2030. aasta ambitsiooni niivõrd järsk suurendamine nõuab olulisi muutusi nii ELi kui riiklikes õigusaktides ja kliimameetmetes. Sellega kaasnevad ebamõistlikult lühikesed üleminekuajad uute nõuete jõustumisel, mille edukaks rakendamiseks on tähtis tagada piisavate toetusmeetmete olemasolu. See kõik aga toob kaasa väga suure ebakindluse ja seab küsimärgi alla ettevõtete elujõulisuse. Samuti kaasnevad olulised sotsiaalmajanduslikud mõjud, mille ulatust on hetkel rakse prognoosida ja pole teada, kas see on proportsioonis saadava keskkonnakasuga.
Lisaks ei ole veel valminud Euroopa Komisjoni hinnang, kas kõrgem 2030. aasta eesmärk on teostatav ning milline on selle sotsiaalne, majanduslik ja keskkonnamõju. EPKK on seisukohal, et enne analüüsi valmimist ei saa teha otsuseid ambitsiooni suurendamise kohta ning rõhutab, et hinnangu läbiviimisel peavad olema põhjalikult analüüsitud nii majanduslikud kui sotsiaalsed mõjud, sh mõju konkurentsivõimele. Lähtuvalt eelnevalt toodust EPKK ei toeta ELi kliimaeesmärgi suurendamist 2030. aastaks. Sellised otsused peavad tuginema põhjalikul mõjuanalüüsil ning kaasnema läbimõeldud rakenduskavad koos toetusmehhanismidega, mis täna puuduvad.
EPKK on seisukohal, et tuleviku ELi kliimapoliitika kujundamisel tuleb selgemalt arvestada põllumajandus- ja metsandussektori tähtsat ja ainulaadset rolli kliimamuutuse leevendamisel ning muutustega kohanemisel. Ei saa mööda vaadata põllumajanduse ja metsanduse potentsiaalist siduda süsinikku ning võimalusest majanduse jätkusuutlikuks elavdamiseks pakkuda pikaajalisi lahendusi kliimamuutustega kohanemisel ja nende leevendamisel. Leiame, et põllumajanduses tekkivate kasvuhoonegaaside heitmete korral tuleb arvestada ka looduslikest protsessidest tulenevaid heitmeid, mida ei saa vältida, mis on osa looduslikust tsüklist. Seda tuleb kliimat ja ka teisi saasteaineid käsitlevate õigusaktide väljatöötamisel ja rakendamisel arvestada. Samuti on vajalik tagada investeeringud teadusuuringutesse ja innovatsiooni, et suurendada veelgi põllumajanduse ja metsanduse kliimatõhusust.
Rõhutame, et põllumajandus- ja toidutootmine on elutähtsad valdkonnad, mille puhul on oluline tagada kohaliku tootmise elujõulisus. Seda on näidanud ka tänane eriolukord seoses COVID-19 pandeemiaga. Seetõttu tuleb poliitika rakendamisel leida mõistlik ja toimiv tasakaal vajaduste ja võimaluste vahel, rakendades meetmeid, mis ei pärsi põllumajandus- ja toidutootmise jätkusuutlikkust ning konkurentsivõimet ega kahjusta toidujulgeolekut.
