Euroopa Komisjoni põllumajandusvolinik Janusz Wojciechowski kohtus täna Tallinnas põllumajandus- ja keskkonnaorganisatsioonide esindajatega, et arutada põllumajandus- ja toidusektori olukorda Ukrainas toimuva sõja valguses ning ühise põllumajanduspoliitika uue perioodi ettevalmistamist. Volinik tunnustas Eesti põllumajandus- ja toidutootmise panust Euroopa toidujulgeoleku tagamisse ja tõi esile siinse põllumajanduse keskkonnasõbralikkuse.
„Venemaa sissetung Ukrainasse on tekitanud suuri väljakutseid ka põllumajandussektorile ning põllumeeste ja toidutootjate olukord on hüppeliselt kasvanud tootmiskulude tõttu väga ebakindel. Kuigi koos tootmiskulude kasvuga on osades sektorites kasvanud ka põllumajandustoodangu hind, siis põllumajandustootjate riskid on tohutult kasvanud. Tunnustame selle valguses Euroopa Komisjoni abipaketti olukorra leevendamiseks, kuigi paketi maht on selgelt liiga väike,“ ütles volinikuga kohtunud Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus.
Sõrmuse sõnul on praeguses keerulises olukorras kõige olulisem anda põllumeestele kindlustunne ja rahu tegevusega jätkamiseks, et põllumehed saaksid kindlustada meie igapäevase toidujulgeoleku. „Peame väga kriitiliselt hindama täiendava halduskoormuse ja uute keskkonnaalaste kohustuste panemist põllumeestele, mida on näiteks kavas teha tööstusheite direktiivi või taimekaitsevahendite määruse ülevaatamise käigus. Talust taldrikule strateegia eesmärkide saavutamisel tuleb arvestada liikmesriikide olukorra ja senise panusega. Tunneme uhkust, et Eesti on taimekaitsevahendite, väetiste ja antimikroobikumide madala kasutuskoormuse ja mahepõllumajanduse suure osakaalu osas Euroopa Liidu parimate hulgas – sellega tuleb uute kohustuste määramisel ka arvestada,“ rõhutas koja juht.
Eestis turustatud taimekaitsevahendite kogus põllumajandusmaa hektari kohta jääb tunduvalt alla EL-i keskmise. Eesti on Eurostati andmetel Euroopa Liidu viie kõige vähem taimekaitsevahendeid kasutava riigi hulgas. Näiteks turustatavate taimekaitsevahendite kogus põllumajandusmaa hektari kohta on ligi seitse korda väiksem kui Hollandis, üle nelja korra väiksem Hispaanias ja üle kahe korra väiksem Poolas.
Põllumajanduskoda tunneb võimaliku suure halduskoormuse ja täiendavate kulude valguses suurt muret ka Euroopa Komisjoni poolt hiljuti esitatud tööstusheite direktiivi eelnõu osas, millega tahetakse keskkonnaloa kohustus laiendada ka veisekasvatusele ja oluliselt langetada loakohustuse alla minevate põllumajandusettevõtete künnist veiste, sigade ja lindude arvu osas.
Euroopa Komisjoni põllumajandusvolinik Janusz Wojciechowski toetas igati põllumajanduskoja ettepanekut, et lähikuudel avaldatavas taimekaitsevahendite säästva kasutamise määruses tuleb taimekaitsevahendite kasutamise vähendamise sihtide seadmisel leida liikmesriikide suhtes aus lahendus ja arvesse võtta praegust taimekaitsevahendite kasutamise taset.
Sõrmus avaldas kohtumisel põllumajandusvolinikuga lootust, et Euroopa Komisjon leiab Eestiga kiiresti ühise meele ÜPP strateegiakava 2023-2027 heakskiitmiseks. „Põllumehed vajavad ettevalmistusteks ja uute nõuetega kohanemiseks piisavalt aega. Põllumajanduskoja hinnangul on uus kava väga piiratud eelarvelisi võimalusi arvestades üsna hästi tasakaalus, aga oleme väga mures, et põllumeeste sissetulekutoetused järgmisel aastal drastiliselt vähenevad. Praeguses keerulises julgeolekuolukorras näeme selles väga tõsist ohtu meie põllumeeste toimetulekule ja toidujulgeolekule, aga ka keskkonnaeesmärkide saavutamisele“ rõhutas koja juht.
Põllumajandusvolinik kohtus nii maaeluministeeriumi juhtide kui põllumeestega
25. aprillil külastas Euroopa Komisjoni põllumajandusvolinik Janusz Wojciechowski Maaeluministeeriumi, kohtudes ministeeriumi ja põllumajandussektori esindajatega. Kohtumiste keskmes oli turuolukord ja toiduga kindlustatus seoses sõjaga Ukrainas ning ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava.
Kohtumistel tõdeti, et sõjal Ukrainas on laiahaardeline mõju globaalsele toidujulgeolekule. „Ukraina toidutootmine on saanud oluliselt kahjustada ning see omakorda mõjutab ka põllumajandustoodete ja põllumajandustootmiseks vajalike toorainete ülemaailmseid turge,” sõnas Maaeluministeeriumi kantsler Tiina Saron.
„Kuigi hetkel ei ole Euroopa Liidus ja sealhulgas Eestis toidust puudus, siis maailmaturgudel kerkivad probleemid avaldavad meile kahtlemata mõju. On väga oluline tagada vabakaubanduse tõrgeteta toimimine,” lisas kantsler.
Saron avaldas volinikule tänu Euroopa Komisjoni hiljuti avaldatud abimeetme paketi eest. „ELi põllumeestele suunatud erakorralised toetused on olulised – vajalik on kompenseerida tõusnud sööda, väetiste ja kütusekulusid, et stabiliseerida toiduainete hindu ning säilitada põllumeeste konkurentsivõime.”
„Samas tuleks kaaluda ka paindlikku lähenemist erinevate toidu tootmist piiravate rohenõuete osas, mis võivad mõjutada toidujulgeolekut. Toidutootmise suurendamiseks võiks ajutist paindlikkust lubada ka püsirohumaade kasutamise puhul,” märkis kantsler.
„Soovime Euroopa Liidu algatuste puhul võtta paremini arvesse liikmesriikide erinevaid lähtepositsioone,“ kinnitas põllumajandusvolinik Janusz Wojciechowski.
Maaeluministeeriumi asekantsler Siim Tiidemann tunnustas komisjoniga koostööd Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) strateegiakava koostamisel. Komisjoni 2018. a juunis avaldatud uue perioodi ÜPP reformipaketi eesmärke realiseeritakse läbi riiklike ÜPP strateegiakavade.
„Sõda on toonud senisest teravamalt esile Euroopa isevarustatuse olulisuse. Ka ÜPP strateegiakava koostamisel on oluline leida hea tasakaal toidutootmise ja keskkonnahoiuga seotud eesmärkide vahel. Rohkem tähelepanu peaks pöörama näiteks valgukultuuridele,” märkis asekantsler.
„Kõige ajamahukam on siiani olnud strateegiakava keskkonnamõjude strateegilise hindamise protsess ning lähiajal on planeeritud komisjoniga veel mitu kohtumist, et anda Eesti strateegiakavale viimane lihv,” lisas Tiidemann.
Eestis visiidil viibiv põllumajandusvolinik Janusz Wojciechowski külastas lisaks Maaeluministeeriumile ka Kiltsimäe mahetalu ja Crocus OÜ-d.
