Suvel pandi kokku uus mahetoimkonna koosseis ning selle nädala kolmapäeval, 7. septembril kogunes toimkonna uus koosseis esimest korda. Mahetoimkonna uueks esinaiseks valiti ühehäälselt mahepiimatootmise ja -töötlemisega tegelev Mirjam Pikkmets.
Pärnumaal Oidrema külas elav Mirjam Pikkmets tunneb rõõmu elust maal ja tööst omaenda asutatud väikeettevõttes – Mätiku Talumeiereis. Mirjam on üles kasvanud mahetalus ja mahepõllumajanduslik mõttelaad on talle juba nii-öelda emapiimaga kaasa antud. „Minu jaoks on oluline mahevaldkonda arendada ning sellesse arengusse panustada,“ sõnab ka Mirjam Pikkmets ise. Mirjami enda talus on lambad ja kanad, Mätiku talu piimast valmistab ta maitsvaid käsitöönduslikke piimatooteid.
Mirjam valiti 16. augustil toimunud Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja nõukogu koosolekul ka koja nõukogu aseesinaiseks. Mirjam on ka koja töötleva tööstuse grupi esinaine. Talumeiereide Liidu juhatuses on Mirjam olnud 2016. aastast. Lisaks on ta aktiivselt osa võtnud ka Mahepõllumajanduse Koostöökogu tööst.
Toimkonna liikmed tunnustasid toimkonna eelmise esimehe Hardo Vahemäe (TÜ Wiru Vili) tööd, kes on andnud väga sisuka panuse Eesti mahepõllumajanduse edendamisel ja mahetoimkonna eestvedamisel.
Mahepõllumajanduse edendamise tegevuskava
Toimkonna koosolekul osales ka Maaeluministeeriumi taimetervise osakonna peaspetsialist Helene Eenlo, kes andis ülevaate mahepõllumajanduse edendamise tegevuskava eesmärkidest ja tööprotsessidest. Tegevuskava üldine eesmärk on edendada mahepõllumajanduslike toodete tootmist ja tarbimist, saavutada 2030. aastaks mahepõllumajandusmaa osakaal 30% kogu põllumajandusmaast ning suurendada märkimisväärselt mahepõllumajandusliku vesiviljeluse mahtu. Ettekande käigus tekkis osalejatel palju küsimusi ning mitmed eesmärgid ja tegevused sütitasid elava arutelu. Mitmete toimkonna liikmete hinnangul tuleb praeguses keerulises olukorras esimese ülesandena säitada mahepõllumajanduse praegune tase ja osakaal põllumajanduslikus maakasutuses.
“Põllumajanduskoja hinnangul tuleks toetada turunõudlusel põhineva mahepõllumajanduse arengut ja mahemajanduse terviklikku arendamist, mis võimaldaks mahemajanduse muuta arvestatavaks majandus- ja ekspordiharuks, suurendada Eesti ettevõtete lisandväärtusega toodete eksporti ning luua eeldused uute töökohtade tekkeks,” ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus.
Sõrmuse sõnul toob praegune majandusolukord ettevõtjatele palju ebakindlust ja tarbijate ostujõud on suure surve all, mistõttu on mahepõllumajanduse toetustel oluline roll mahekohustuse võtnud tootjate kindlustunde tagamisel. “Ühe võimalusena mahetoodete nõudluse stimuleerimisel on nähtud mahetoidu pakkumist koolides ja lasteaedades. Mahetoidu eelistamisel avalikus toitlustamises tuleb kindlasti arvestada kodumaise mahetoidu kättesaadavusega toiduainegruppide lõikes, et mahetoidu eelistamine riigihangetes ei tõrjuks menüüdest välja kodumaist toitu,” lisas Sõrmus.
12. oktoobril toimub Tartus Eesti Põllumajanduse Aastanäituse EPA2022 raames konverents “Maheturg 2022”. Kõik mahevaldkonna huvilised on oodatud konverentsil osalema!
