Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda (EPKK) edastas eelmise nädala lõpus Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile ning Riigikantseleile oma seisukohad Euroopa Komisjoni esitatud järgmise mitmeaastase finantsraamistiku (MFF) ja ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) 2027+ ettepanekute kohta. Koda rõhutab, et toidujulgeoleku ja strateegilise autonoomia tagamiseks tuleb tagada senisest oluliselt suurem ja sihipärasem tugi põllumajandusele, toidutööstusele ja biomajandusele tervikuna.
„Põllumajandus- ja toidusektor on julgeoleku ja toiduga varustatuse seisukohalt strateegiline valdkond. Me ei saa lubada, et põllumajandustootjad ja toidusektor jäävad üksi võitlema kliimamuutuse, turukriiside ja geopoliitiliste pingete mõjuga. Selleks on vaja tugevat ELi eelarvet ja poliitikat, mis arvestab nii erinevate liikmesriikide eripärade kui ka strateegilist rolli,“ ütles Ants-Hannes Viira, EPKK põllumajanduspoliitika juht.
Koda toetab Euroopa Komisjoni ettepanekut suurendada järgmise eelarveperioodi MFF kogumahtu, kuid rõhutab, et ÜPP rahastamise vähenemine on murettekitav. „Kui turvavõrk nõrgeneb samal ajal, kui riskid kasvavad ja põllumajandustootjatelt oodatakse üha suuremat panust keskkonnaeesmärkide saavutamisse, seab see sektori jätkusuutlikkuse tõsisesse ohtu,“ lisas Viira.
EPKK toob välja mitmeid põhimõttelisi seisukohti:
- Idapiiririigid vajavad suuremat toetust. Agressorriigiga piiri jagavates riikides peab järgmises MFF-s ette nägema eraldi ja senisest suurema eelarve põllumajandusele ja toidutootmisele nii ÜPP-s, riigiplaani fondis kui ka konkurentsivõime fondis. Aktiivne ja elujõuline põllumajandus idapiiri lähistel on otseselt seotud Euroopa Liidu julgeoleku tagamisega.
- Toidutööstuse ja biomajanduse väärtusahelad vajavad eraldi eelarverida. Nende roll toidujulgeoleku, strateegilise autonoomia ja tarneahelate vastupidavuse tagamisel eeldab sihipärast ja stabiilset rahastust.
- Võrdne ligipääs EL meetmetele peab olema tagatud. Paljud üleeuroopalised programmid on seni jäänud väiksematele liikmesriikidele kättesaamatuks liiga keerukate tingimuste tõttu. Tulevases MFF-s tuleb tagada proportsionaalsed ja õiglaselt ligipääsetavad mehhanismid kõigile liikmesriikidele.
- Toetuste ülempiirid ja kohustuslikud vähendamised ei ole õigustatud. EPKK ei toeta 100 000 euro suurust ülempiiri otsetoetustele ega kohustuslikku pindalatoetuste vähendamist, kuna need ei arvesta liikmesriikide põllumajandustootjate struktuurilist eripära ja võivad kahjustada suuremate tootmisüksuste investeerimisvõimet.
- Vanusega seotud diskrimineerimist tuleb vältida. EPKK ei toeta ettepanekut jätta pensioniealised tootjad ilma pindalapõhistest toetustest.
- Sea- ja linnukasvatust ei tohi käsitleda tööstussektorina. Tegemist on esmase toidutootmisega, millele tuleb tagada samaväärne ligipääs toetusmeetmetele, sh bioturvalisuse ja kriisiabi valdkonnas.
„Euroopa toidujulgeoleku ja strateegilise autonoomia tagamine nõuab teadlikke poliitilisi valikuid. Meie ülesanne on tagada, et Eesti põllumeeste ja toidutootjate vajadused oleksid järgmises eelarves arvestatud ning meie tootjate konkurentsivõime oleks kaitstud,“ rõhutas Viira.
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda kutsub Eesti valitsust üles seisma eelseisvatel läbirääkimistel nende põhimõtete eest ning tegema koostööd teiste idapiiririikidega, et Euroopa Liidu järgmine eelarve tugevdaks põllumajanduse ja toidutootmise rolli Euroopa julgeolekus, majanduses ja kliimaeesmärkide saavutamisel.
Tutvu pöördumisega SIIN
