Eilsel Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogu kohtumisel oli olulise punktina arutelu all määruse eelnõu, mis puudutab metsade raadamise ja degradeerumisega seotud toodete pakkumist Euroopa Liidu turul.
Eelnõu piiraks selliste toodete ja kaubagruppide sisenemist Euroopa Liidu turule, mis on toodetud või kasvatatud raadatud maadelt. Raadamine on metsade raie, mida tehakse, et võimaldada maa kasutamist muul otstarbel kui metsade majandamine.
„Kuigi eesmärk on üllas, tekitas metsade raadamise eelnõu ministrite nõukogus elavat mõttevahetust, sest selle rakendamine eeldab põhjalikku läbimõtlemist. Siin on veel sügavat analüüsi vajavaid kohti, kuhu tuleb kaasata ekspertiisi ja erinevaid osapooli,“ ütles nõukogu töös osalenud maaeluminister Urmas Kruuse. Soov piirata oluliste kaubagruppide müüki Euroopa turul, mõjutab oluliselt nii Euroopa Liidu ettevõtteid ja pädevaid asutusi kui ka kogu kaubavahetust.
„Omaette küsimuseks on, kuivõrd suudame me töös oleva määrusega peatada metsade raadamise kolmandates riikides, eriti nende saaduste puhul, mille järele nõudlus maailmaturul kasvab,“ märkis Kruuse.
Ministrid jõudsid arusaamisele, et teema edasise arengu osas on vaja leida tasakaal eesmärkide ja nende rakendatavuse osas.
Maaeluminister Kruuse rõhutas arutelul omalt poolt, et metsarikastes riikides nagu Eesti, peab jääma võimalus taastada poollooduslikke kooslusi ja muid avatuid kaitsealuseid maastikke. Samuti on oluline jälgida, et halduskoormus ja kulud, seda eriti väikese- ja keskmise suurusega ettevõtete jaoks ei kasvaks üle pea.
PÕLLUMAJANDUSKOJA SEISUKOHT
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja hinnangul käsitleb määruse eelnõu olulist teemat, kuid koja hinnangul ei peaks Vabariigi Valitsus seda algatust sellisel kujul toetama. Kuna Euroopa Liidu enda toodetele hakkaksid määruse kohaselt kehtima samad nõuded nagu kolmandatest riikidest pärit toodetele, siis võivad uued nõuded kujuneda meie tootjate jaoks ebamõistlikult koormavaks.
Määruse seletuskirjas on välja toodud, et „raadamise ja metsade degradeerumise peamine põhjus on põllumajandusmaa laiendamine, et toota selliseid kaupu nagu veiseliha, puit, palmiõli, soja, kakao või kohv.“ Koja hinnangul ei puuduta ülalnimetatud probleemid Euroopa Liidu ja Eesti maakasutust. Eestis ei ole põllumaa osakaal metsamaa arvelt kasvanud, vaid trend on pigem vastupidine. Eesti inimarengu aruande 2019/2020 kohaselt on linnastumise ja põllumaade metsastumise tõttu viimase kolmekümne aastaga Eesti kaotanud ligi 500 km2 põllumajandusmaid. Praegu on tulenevalt ELi kliimaneutraalsuse ambitsioonist ja LULUCF eesmärkide suurendamise ettepanekust surve pigem uusmetsastamisele ja põllumaa vähenemisele.
Põllumajanduskoja hinnangul ei ole põhjendust ELis toodetud veiseliha probleemsete kaupade nimistusse lisamiseks. Probleem ei tulene ELis veiseliha tootmisest, vaid kolmandates riikidest, kus põllumaade degradeerumise tõttu on suurte tootmismahtude juures üha suurenev surve metsade raadamisele. Lisaks ei kohaldu kolmandates riikides toodetud veiselihale ranged ELi keskkonna ja loomade heaolu nõuded, mis lisaks metsade raadamise võimendamisele vähendab ka oluliselt kohalike tootjate konkurentsivõimet. EL siseselt tootjatele üha rangemate reeglite kehtestamine aga vähendab lihaveisekasvatajate konkurentsivõimet veelgi. Eesmärkide täitmiseks peaksid kolmandate riikidega sõlmitud kaubanduskokkulepped hõlmama importkaubale samu nõudeid, mis on kehtivad ELi tootjatele.
Koda tunneb muret, sest kehtestatav määrus suurendaks märkimisväärselt metsaomanike ning ettevõtete halduskoormust. Arvestades asjaolu, et ei Eestis ega Euroopa Liidus ei ole kõnealune metsakadu või metsade degradeerumine probleemiks on täiendava koormuse lisandumine ebaproportsionaalne. Näiteks jääb arusaamatuks, kas kõik metsaomanikud on tulevikus kohustatud tegema kõikidele metsatöödele riskihindamist, sh olukorras, kus Keskkonnaamet on juba kavandatava tegevuse õiguspärasust kontrollinud. Samuti, kas väikemetsaomanik peab hakkama pidama edaspidiselt hoolsuskohustuse osas süsteemi.
Koja arvates antakse määrusega Euroopa Komisjonile ka liiga vabad käed võtta vastu delegeeritud õigusakte, mis võib näiteks tähendada olemasolevate kohustuste muutmist või laiendamist uutele kaubagruppidele.
