Aktiivne koostöö Põllumajandus- ja Toiduameti (PTA), taimekasvatajate ning mesinike vahel on loonud eeldused, et juba kolm aastat järjest ei ole taimekaitse tõttu teadaolevalt hukkunud ühtegi mesilasperet.
„Kui varasematel aastatel oleme aasta jooksul saanud viis kuni kuus teavitust mesilaste hukkumise kohta, siis sel aastal laekus PTA-le vaid ühe kaebus, mis oli seotud mesilaste suurenenud suremusega,“ kommenteerib PTA taimekaitse ja väetise osakonna juhataja Eva Lind, täpsustades, et tegu oli talvitumisel hukkunud peredega ning loomatervise spetsialistide hinnangul oli suremuse põhjuseks mesilaste halvad pidamistingimused. Saime ka ühe teavituse mesilaste lendluse osalisest vähenemisest, kuid seost taimekaitsega seal ei tuvastatud.
Lindi sõnul pöörab PTA ka edaspidi nii taimekaitsevahendite turule lubamisel kui järelevalve korraldamisel suurt tähelepanu tolmeldajate kaitsele. „Lisaks üldisele õitsvate taimede pritsimise keelule on lisakasutuspiirangud saanud ka suur osa insektitsiide ja neid on lubatud kasutada vaid hilisõhtust varahommikuni,“ jätkab ta. „Õitsev raps on mesilastele väga atraktiivne kultuur ning seepärast on viimastel aastatel üks järelevalveprioriteete olnud just rapsikasvatus,“ lisab Lind, märkides, et põllumeeste ja mesinikega tehakse endiselt aktiivset ennetus- ja teavitustööd, et mesilased ja kõik teised tolmeldajad saaksid ennast ka edaspidi turvaliselt tunda.
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja teraviljatoimkonna esindaja Olav Kreen räägib, et tänapäevane taimekasvataja on oma tegevustes vastutustundlik, arvestab igakülgselt loodusega ning hoolib tolmeldajate tervisest ja toidulauast. „Igapäevaselt looduses tegutsejatena teame, kui oluline on meie roll ökosüsteemi toimimisel ning kvaliteetse ja tervisliku toidu tagamisel,“ räägib Kreen. „Mõistame, et parimaid tulemusi saame loota ainult mesinduse ja taimekasvatuse koostöös ning pingutame tugevalt selle nimel, et ka tulevikus pakkuda täisväärtuslikku taimekasvatustoodangut ja mett.“
Mesinike Liidu esindaja Aleksander Kilk kommenteerib, et mesindus kui maaelu lahutamatu osa on üha rohkem seotud erinevate põllumajandusharudega, eelkõige taimekasvatuse ja aiandusega. „Mida tõhusam on koostöö mesinike ja taimekasvatajate vahel, seda kasulikum mõlemale, sest mesilased suurendavad tolmeldamisega erinevate põllu- ja aiakultuuride saagikust,“ räägib Kilk ja lisab, et vastutustundliku taimekaitse tingimustes on mesilaste tervisele vähem riske, mis omakorda loob mesinikele parema meesaagi võimaluse. „Mesilaste kui tolmeldajate tervist ja heaolu hinnatakse keskkonna seisundi indikaatoriks,“ lisab ta.
MTÜ Mesinduse Pädevuskeskus esindaja Mart Kullamaa tunneb heameelt, et oht põllumajandusest on mesilaste ja mesinike jaoks viimase viie aastaga palju vähenenud. „Oleme selle saavutanud tänu mesilastele ohtlike taimekaitsevahendite keelustamisega ning alahinnata ei saa ka paranenud kommunikatsiooni põllumeeste, mesinike ja ametnikkonna vahel,“ räägib Kullamaa. „Põllumehed on hakanud meiega arvestama ja oluline roll on ka järelevalve senisest tõhusamal tööl.“
Juba traditsiooniks saanud aasta lõpu kohtumisel tegid möödunud hooajast kokkuvõtte ning püstitasid eesmärgid tulevaks hooajaks Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja, Eesti Kutseliste Mesinike Ühenduse, Eesti Mesinike Liidu, MTÜ Mesinduse Pädevuskeskuse, Maaeluministeeriumi ning Põllumajandus-ja Toiduameti esindajad.
