FOTOD: Eesti tõuloomakasvatajad laienevad uutele eksportturgudele

Keava Tõuaretusjaama pullilaudas on koos parimate tõuomadustega pullid. Foto: Juuli Nemvalts

Eesti tõuloomaaretajad ning Eesti, Läti ja Soome põllumajandustootjate esindusorganisatsioonid alustasid koostööd uute eksportturgude leidmiseks väljaspool Euroopa Liitu. Sihtturgudeks on valitud Usbekistan, Aserbaidžaan ning Türgi kui olulised Kesk- ja Edela-Aasia loomakasvatuspiirkonnad.

Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu juhatuse esimees Tanel-Taavi Bulitko ütles, et loomakasvatajate konkurents Euroopas on tihe ja sektor peab leidma paremaid võimalusi kvaliteetsete ja väärtuslike toodete müümiseks. Seetõttu on oluline leida ekspordivõimalusi uutel turgudel väljaspool EL-i, kasutades selleks positiivset kuvandit Euroopast kui juhtivast kõrgete tootmisstandardite ja kvaliteeditasemega piirkonnast. „Eestil, Soomel ja Lätil on juhtiv roll loomakasvatuses ja tõuaretuses, millele on tugeva aluse pannud teaduslik ja tehnoloogiline arendustegevus. Neis riikides on pikad aretusmaterjali – sperma ja embrüote – tootmise traditsioonid,“ tõi Bulitko välja edufaktoreid. Ta lisas, et Põhjamaad koos Eestiga on maailma üks edukamaid piirkondi piimakarja kasvatuses. Mis omakorda tähendab, et loomakasvatuse ja tõuaretuse sektoris on kõige tervemad lehmad, loomadel on suurepärane geneetika, kõrgeim piimatoodang ning kasutatakse kõige vähem antibiootikume ja hormoone.

„Nõudlus aretusmaterjali ja loomade järele Kesk- ja Edela-Aasia piirkondades kasvab, kuna loomakasvatussektor (nii piima kui veiseliha tootmine) kasvab ning suureneva elanikkonna jaoks on vaja rohkem toiduaineid. Seetõttu areneb ka kohalik aretustööstus ning nõudlus kvaliteetse geneetika ning kunstliku viljastamise (AI) tehnoloogia kasutamise oskusteabe, tarvikute ja seadmete järele on suur,“ selgitas Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja (EPKK) nõukogu liige Bulitko.

Läti põllumeeste liidu MTÜ Farmers Parliament projektijuht Inga Berzina ütles, et kuna varasema projektiga saavutati häid tulemusi tõuloomade müügis Gruusiasse, Kasahstani ja Ukrainasse, siis soovitakse veelgi arendada edasi enda ekspordivõimekust.

Varsinais-Suomi Põllumajandustootjate Liidu esindaja Paavo Myllymäki avaldas lootust, et esindades Soome peamisi eksportööre ja ka oma piirkonna põllumehi suudetakse murda tee uutele sihtturgudele. „Praegune projekt võimaldab koostööd jätkata, kuid nüüd on partnerid otsustanud keskenduda kõrgema väärtusega toodete ja teenuste ekspordile nagu aretusmaterjalid: sperma ja embrüod, konsultatsioonid AI tehnoloogia ja sellega seotud tarvikute ja seadmete alal,“ rääkis Myllymäki.

Lisaks Läti ja Soome loomakasvatajatele osalevad projektis Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu ja Eesti Lihaveisekasvatajate Seltsi esindajad, kuna neil organisatsioonidel on võtmeroll aretusmaterjali, oskusteabe ja loomade ekspordi korraldamisel teistesse riikidesse.

Koostöö toimub INTERREG Kesk-Läänemere programmist rahastatava projekti „BreedExpo2“ raames.

Aastatel 2019-2021 koordineeris EPKK juhtpartnerina projekti BreedExpo elluviimist, mis keskendus koostöös partneritega Lätist ja Soomest tõuloomade ekspordile Gruusiasse, Kasahstani ja Ukrainasse. Projektiga saavutati häid tulemusi tõuloomade müügis kõigil kolmel turu: sooritati üle 40 tehingu, mille kogumaksumus oli ca 2,7 miljonit eurot.

Keava Tõuaretusjaama pullilaudas on koos parimate tõuomadustega pullid.
Foto: Juuli Nemvalts
Eelmine luguAnts Noot became the new head of the Estonian Chamber of Agriculture and Commerce
Järgmine luguRMK kavatseb tänavu varuda 100 000 liitrit männikäbisid