Põllumajandusministeerium kutsus 15. septembril kokku ümarlaua, et läbi arutada edaspidised sammud Eesti toidu tutvustamiseks ja arendamiseks. Ministeeriumi sooviks on tagada erinevate tegevuste parem koordineerimine tulevikus. Kohal olid erinevate ministeeriumide ja huvigruppide esindajad. Riigieelarve kärbete tõttu on programm „Eesti Toit“ tegevusi jätkatud väiksemas mahus. Hoolimata sellest on ministeerium teatud tegevuste elluviimist toetanud. Üheks prioriteediks on olnud noored. Eesti toidu tutvustamist tehakse ka turuarendustoetuse abil. Kohtumise eesmärgiks oli edasisi tegevusi arutada ning võib-olla jõuda ka uue „Eesti toit“ programmini. Eesmärgiks võiks olla ka sünergia tekitamine erinevate osapoolte poolt ellu viidavate tegevuste vahel.
Põllumajandusministeeriumi turu arendamise büroo juhataja Kadi Raudsepa ettekanne käsitles eelmise arengukava („Eesti Toit“ 2006-2008) tegevusi, näiteid muude riikide toidukultuuri edendamise praktikatest, Eestis hetkel arendatavaid tegevusi ning tõi välja võimalikud tegevus- ja koostöösuunad järgnevateks aastateks.
Siinkirjutaja leidis, et mõnes mõttes hea, et teatud algatused tekivad spontaanselt, kuid toetavad üksteist. Kõigi tegevuste puhul ei peaks ilmtingimata toimima tsentraalne juhtimine. Koordineerimise seisukohast võiks mõelda informaalsemale teabe vahetamisele, kus ka Eesti toidu üle arutleda ja mille tulemusel panna kokku nö Eesti toidu hea tava või manifest. Veel võiks eestitoit.ee keskkonda arendada ja infovahetamisel aktiivsemalt kasutada. Erinevatest tegevustest informeerimisel võiks eeskujuks võtta pikk.ee keskkonnas olev sündmuste kalender.
Lisaks Põllumajandusministeeriumile tegelevad Eesti toidu tutvustamisega ka teised ametiasutused. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus on välja töötanud turismi turunduskontseptsiooni, mille raames on käsitletud ka toidu temaatika ning sõnastatud Eesti toitu iseloomustavad märksõnad. Uuesti on algatatud ka Eesti toidutee kontseptsioon. Plaanis on teha andmebaas, kuhu on koondatud väljavalitud söögikohad, kes pakuvad eestipärast toitu. Antud andmebaas peaks valmima järgmise aasta alguses.
Kulinaaria Instituudi juht Dimitri Demjanov leidis, et toidu turustamisel on Eestis probleemiks tervikliku ja turunduslikult töötava lahenduse leidmine. Eesti eeliseks on põhjala regiooni lähedus. Institutsionaalselt me ei pruugi programmi „Uus Põhjala Köök“ liikmeks saada, kuid kui vaadata toorainete kasutamist ning olemuslikku aspekti, siis Eesti toidukultuur on põhjalale suhteliselt lähedal. Demjanovi hinnangul peab Eesti toidu tegevuste puhul silmas pidama pikaajalist perspektiivi.
Koosolekul leiti ka, et Eesti toidu all ei peaks mõistma vaid kohalikust toorainest toodetud toitu, see mõiste on kindlasti laiem. Eesti Piimaliidu juhataja Tiina Saron leidis, et Eesti toidu määratlemisel võiks lähtuda Tartu Ülikooli semiootikute poolt tehtud uuringust. Kindlasti peaks Eesti toidu tutvustamisel pigem keskenduma erinevate toodete ühisosale ja vältima teiste halvustamist. Senisest aktiivsemalt peaks kasutama ka juba välja töötatud Eesti toidu märki.
Kokkuvõtteks leiti, et Eesti toitu peaks defineerima läbi väärtuste. Tegevusi saaks paremini ja tulemuslikumalt ellu viia, kui osalejad lähtuksid nö „heast tavast,“ mille võiks lähiajal välja töötada.
